Kodupaigast kodumaani: jaanuaris oli lasteaias Kodukandi nädal

Puhja Lasteaias Pääsusilm on alati au sees hoitud rahvakultuuri ja -kunsti. Alanud kultuuripärandi aastal pöörame erilist tähelepanu just kodukoha ajaloo ja rahvapärimuse tutvustamisele. Jaanuaris oli lasteaias Kodukandi nädal.

Kõikides rühmades jutustasid õpetajad lastele kodupaigaga seotud põnevaid lugusid, vaatasid jalutuskäikudel üle eri­nevad Puhja asutused ja hooned ning kujutasid neid hiljem kunstitöödes. 30. jaanuaril etendasid õpetajad lastele näite­mängu „Kodukandi lood". Lavastamiseks sobivate juttude leidmisel oli õpetajatel palju peamurdmist - värvikaid legen­de on küll Kavilda allikast ja Siidrilinnast, leida võib Kavil­daga seotud röövlilugusid ja oletusi salapärasest tunnelist, mis ühendab muistset linnusemäge ja Kavilda kirikut, aga otseselt Puhja kohta pärimuslugusid peaaegu polegi. Lõpuks valiti esitamiseks välja kolm lugu, mis on kas Puhjaga seotud või Puhja kandist pärit inimeste poolt jutustatud. Puhja kiri­ku loost said lapsed teada, kuidas kiriku ehitamisel müüriti sinna sisse tütarlaps nimega Anne, teine lugu rääkis hundi loomisest, kolmandas loos aga, mis on kunagi kirja pandud Kavilda Miina jutustamise järgi, räägiti ajast, kui peegel oli veel imeasi.

19. veebruaril oli kahes vanemas rühmas külas Puhjast pärit kunstnik Merike Lestal. Lapsed said imetleda tema telgedel kootud kudumistöid, sobitada kokku erinevat tooni lõngake­rasid ja katsuda oma käega ussinahkseid ehteid. Keskmise rühma lastele meeldis kõige rohkem kunstniku enda juhen­damisel telgedel kudumist õppida. Ühise töö tulemusena valmis väike vaibake, kust iga laps oma kootud värvitriibu ära tundis. Merike Lestali imetlusväärset nahkehistööd said keskmise ja vanema rühma lapsed hiljem imetleda seltsima­ja näitusel „Talendid koju!". Veebruaris pidasime veel koos rahvustoitude nädalat, panime oma teadmised proovile ka­hele vanemale rühmale korraldatud mälumängus ning tä­histasime Eestimaa 95. sünnipäeva ühise kontserdiga saalis, pidulike lõunasöökidega rühmades ja vanema rühma pidu­söögiga lasteaia saalis. Veebruaris avasime lasteaia fuajees fotonäituse „Puhja alevik enne ja nüüd", kus on eksponee­ritud mitmeid ajaloolisi ülesvõtteid Puhjast ning ka pildid praegusest ajast.

Eesti Vabariigi 95. juubeli ettevalmistused algasid lasteaia vanemas rühmas juba aasta algul. Rääkisime kodu ja kodu­paiga jutte ning jõudsime juttudeni oma riigist.

Jaanuaris käisime külas Puhja Maanaiste Seltsis, kus seltsi­rahvas meid lahkelt vastu võttis. Saime tuttavaks kodupai­ga kunstnik pr Kaja Raitariga. Kaja näitas meile oma toredat loomingut, seekord keraamilist mosaiiki. Lapsed said kunst­nikuga koos kavandada ja teostada ühistöö - kuumaaluse. Lisaks mosaiigiteole said lapsed näidata oma paelapunu­misoskust, uurida käsitöö väljapanekut, juua ühekoos teed ja ka maiustada. Õhkkond oli tore ja sõbralik. Suur tänu pr Kaja Raitarile ja Puhja Maanaiste Seltsile!

Talv on ikka tubaste näputööde tegemise aeg, nii ka meil. Lapsed õppisid paelapunumist. Vabariigi aastapäevaks pu­nus iga laps enesele toreda rahvusvärvides kaelaehte. Karo­lini pere abiga saime korda lasteaia väikesed kangasteljed, lisaks vedasid nad ka lõime üles. Tänaseks on kaks rahvus­värvides linikut valmis ning Karolini ema abiga ka juba uus lõim telgedel Puhja rõõmsaid rahvariide triipe ootamas. Suur tänu Karolini emale ja kõigile peredele lõngaabi eest!

Ka vanema rühma lapsed käisid jaanuaris-veebruaris hoo­lega kodukohas ringi. Uurisime erinevaid asutusi ja paiku. Küsisime lastelt eri paikade saamislugusid. Saara-Lee, Ger­deni ja Kenno lugu räägivad vallamaja, koolimaja ja tuuliku saamisest.

Puhja koolimaja lugu:

Vaata, Puhja läheb ka koolimaja nagu igal maal, et õpilased saaksid õppida, et nad rumalaks ei jääks suurena. Vaata, et mõni tahaks nagu õpetajaks saada. Ta on koolis õppind ja siis ta helistas töötajate/töötegijate numbrile (ma ei tea nende numbrit), et nad ehitaks kooli. Ja siis oli kool valmis Puhjas ja teised inimesed said oma tööd ka seal õppida.

Puhja tuuliku lugu:

Tuulik on suur ehitus. Ehitajad ehitasid, et ta tuult annaks. Tuulik on vana ehitus. Et siis kui palav on, siis ta natukene annab tuult Puhjale. Siis ei lähe nii palavaks.

Puhja vallamaja lugu:

Vallmaja on vana maja. Puhja ehitas sellest kividest, segust ja värvist. Vallamajas töötavad inimesed. Ma ei tea kes. Val­lamaja on vaja, aga ma ei tea miks.