Konverentsist osa võtma on kutsutud ka Krimmi Eesti Kultuuriseltsi esindaja Olga Skriptšenko.

Ürituse peakorraldaja Vello Kallandi, miks Sind väljarände teema huvitab?

Olen Krimmis viibinud kolmel korral: kaks aastat sõjaväeteenistuses, üks kord lähetusel ja ühel korral puhkusereisil. Kuigi kooliajal sai läbi loetud E.Vilde „Prohvet Maltsvet", ei meenunud seal ühelgi korral eestlaste, õigemini nende järeltulijate olemasolu Krimmis.

Möödunud aastal sain Leonhard Salmanilt, kellega nö tutvusin GENI kaudu, kutse osaleda 150 aasta pidustustest esimeste eestlaste (Harjumaalt) saabumisest Krimmi. Kahjuks ei olnud võimalik sellist reisi ette võtta, kuid ülevaate neist suurejoonelistest pidustustest andsid Järvamaa genealoogidele Krimmis viibinud Krimmi-eestlaste seltsi liikmed Tiina Toomet, Juta Saron ja Heldin Allik. Muidugi saime ka ülevaate sellest, mis toimus 150 aastat tagasi.

Kuna Eestis seda sündmust tähistati küllalt tagasihoidlikult, siis tekkis kohe mõte, et miks mitte tähistada järvamaalaste Krimmi asumist, millest möödus tänavu 150 aastat. Pealegi oli see väljaränne tunduvalt massilisem ja selle tulemusena tekkisidki Krimmis eesti külad.

Eva Linno oli kohe nõus minu ettepanekuga korraldada see üritus Koeru kultuurimajas.

Palju olid ise materjali läbi töötanud ja kogunud?
Kas said ka ise uusi fakte teada?

Esmalt lugesin uuesti läbi „Prohvet Maltsveti" ja E.Vilde reisikirjad. Seejärel tutvusin raamatutega, mis mulle saatis L. Salman Krimmist. Leonhard Salman on teinud kõige põhjalikuma töö eestlaste väljarände uurimisel ja kirjutanud mitmeid raamatuid. Selles töös on osalenud ka eelpool mainitud Krimmi-eestlaste Seltsi liikmed. Kahjuks oli uurimistöödes ikka mitmeid lünki, mida otsustasin omalt poolt täita. Oli teada, et järvamaalased läksid teele kahe voorina:

Kustas Määrmann juhtimisel asuti teele Orgmetsast 18. mail 1862. a ja Hans Valkmanni grupp ca 3 nädalat hiljem Järva-Jaani kirikuplatsilt ning jõuti kohale sama aasta augusti algul. Eelnevalt oli juba saadikutel kokku lepitud, kuhu elama asutakse.

Salmani poolt oli tehtud suur töö mõlema grupi nimekirjade koostamisel, kuid tal olid andmed ainult selle kohta, kes elusalt Krimmi jõudsid. Kui palju inimesi oli aga voorides lahkumise hetkel, selliseid nimekirjasid arhiivides ei leidu. Võtsin endale ülesandeks selline nimekiri koostada kirikuraamatute ja hingerevisjonide alusel. See oli mahukas töö, sest Määrmanni grupis oli 88 ja Valkmanni grupis 114 peret. Lisaks pereliikmete nimekirjale sain ka nende sünniajad. Saadud andmed olid vapustavad, isegi algul kahtlesin nende õigsuses.

Nimelt Määrmani vooriga lahkus vähemalt 357 inimest, kohale jõudis 307, teel suri 50 ja samal aastal Krimmis veel 90 inimest. Valkmanni voori kohta samad andmed: 403 - 369 - 34 - 44.

Teekonna tegid raskeks lisaks kõigele muule selle aasta ilmastikuolud. Kiievis oli väga põuane ja kuum suvi, aga ka erakordne põud Krimmis, mis põhjustas seal ikalduse. Paljud jõudsid Krimmi haigetena, seal haigestus nälja ja epideemiate tõttu veelgi väga palju ning osa neist surid. Eestimaalt lahkunute arv võis olla suurem, sest osa perede kohta jäid andmed leidmata. Lugedes aga tollal ilmunud Perno Postimeest (20.06.1862,14.11.1862), ei saa kahelda minu arvude õigsuses. Seal on kirjas, et Määrmani vooriga lahkus 81 perekonda, kokku üle 500 inimese!

Teel suri 70 inimest, lisaks jäid mõned maha hospidalidesse. Vanuseliselt jagunesid kahe voori väljarändajad: lapsed kuni 15 a - 269, (neist alla 5 aasta 94), keskealised kuni 65 a - 397, vanurid 10 inimest. Kõige vanem oli 76-aastane naine.

Kahtlus tekkis ka kõige noorema reisile mineja suhtes: Siim Nuiamäe Albust, kelle sünniajaks oli 18.05.1862, seega ärasõidupäeval!

Ka selle kahtluse kummutas Perno Postimees (20.06.1862):
"Albus sündis, et kui just mees parrajaste hoost rakkendas, temma naene lapsega mahha sai. Mees tahtis kül Esmaspäwani odata, sest teised otasid muidogi senni Orgmetsas, wersta 17 maad eddasi, agga naene omma ebbausso jõlleddusses ei jäänd ennam wanna paika otama, waid assus 2 tunni pärrast wankrile, lassi wannemast tütrest wäetima käe peal ees kanda ja lassi ennast ikka tagga järrel weddada".

Siim jõudis isegi elusalt Krimmi, aga siiski suri veel samal aastal (14.09.1862). Perno Postimees aitas ka täpsustada Määrmanni voori kohta ka teisi andmeid. Seni oli igal pool mainitud tema voori lahkumise päevaks 18. mai 1862.

Tegelikult selgub, et 18. mail, Ristipäeva (Taevaminemispüha) järgsel reedesel päeval suundusid Albu talupojad (üle 200 inimese) oma vankritega Orgmetsa, kus ootasid kaks järgnevat päeva - laupäeva ja pühapäeva, millal kohale jõuavad Harjumaalt Kolga mõisa pered. Seega reisi alustati Orgmetsast esmaspäeval, 21. mail. Oli otsustatud, et päevas liigutakse 60 versta /1 verst = 1,0668 km/, nii 6 päeva ning igal pühapäeval, ka nelipühadel puhatakse. Tartusse jõuti 24. mail (Perno Postimees 06.06.1862).

"Koormad näisid kaunid rängad weddada ollema. Ühhel Orgmetsa walla mehhel olnud koggoni weike plaanwanker, wõtnud ka laste pima tarwis 2 lehma teele, kellele ööldi mitto pari kingi walmistanud, kui sõrrad olleksid pikka teega kibbedaks läinud, on agga kuulda, et ta jubba siin pool Tartut piddanud lehmad ärra müma, kes hoostega mitte polle wõinud sammu piddada" (PP 20.06.1862) "...nad Nellipühhi laupää Wõrro linnast läbbi läinud ja keik paggarite saiad ärraostnud, et weel siin pool Wenne rada omma ma saia süa ja wiimsid pühhasid piddada saaksid. Waesed innimesed! Janipääw olnud nemmad jubba 1100 wersta endisest sündimisse paigast kaugel..." (PP 08.08.1862)

Kahjuks teise voori kohta, Valkmanniga eesotsas, ei ole Perno Postimehes mitte ühtegi artiklit.

Seega jääb esialgu selle voori lahkumise kuupäev endiselt ligikaudseks.

Täiendavalt eeltoodule uurisin ka Krimmi siirdunud perekonnapeade sugupuid ja põhjuseid, miks nad sellise otsuse vastu võtsid.

Millised ettekanded sulle endale eriti meeldisid?

Kuna olin väljarände üksikasjadega tuttav, siis minu jaoks oli huvitav Krimmis õpetajana töötanud Helle Aunapi esinemine kaasaegsete Krimmi- eestlaste elust.

Meeldis ka Krimmi-eestlaste Kultuuriseltsi esindaja Olga Skrypchenko ettekanne oma esivanemate, Salmanite Krimmi asumisest.