Kui päris aus olla, eksisteeris Koerus lasteaed ka rohkem kui 40 aastat tagasi. 1986. aastat juhatajana töötanud Heli Laaneoksa sõnul oli lasteaed vanas vallamajas, millel praeguseks vaid müürid püsti ja veel varem ühes Koeru elumajas. Spetsiaalselt lastele mõeldud maja ehitusega jõuti ühelepoole 1973. aastal. „Suur tänu tuleb öelda Koeru Autoremonditehase juhatajale Arvo Adelbertile, et selle maja ehitus päevakorda võeti ja valmis tehti," kiidab Laaneoks. Ja kuigi oli algul vaid kaks rühma, oli selle maja avamine suur kergendus ja abi töötavatele vanematele.
Selle 40 aasta jooksul on lasteaial olnud kolm juhatajat: Aino Hallika, Merike Ilves ja praegu Heli Laaneoks. Tema sõnul on praeguseks majas 5 rühma kokku 96 lapsega. Lisaks on Vaol 18 last liitrühmas. „Arvud on küll suured - kokku 114 last - kuid ikkagi on kohti vähe. Vaja oleks kaks rühma juurde avada, sest üle 30 lapse ootab järjekorras," sõnab Laaneoks murelikult. Uus projekt on olemas, kuidas lasteaeda laiendada, kuid hetkel pole vallal raha. Lapsed ja töötajad
Laaneoksa arvutuste kohaselt on Koeru lasteaia 40 aasta jooksul lõpetanud 582 last. Töötajate kohta ei ole ta täpset arvestust pidanud, küllap neidki on umbes saja ringis, arvab Laaneoks. Hetkel töötab majas 12 õpetajat, lisaks liikumis- ja muusikaõpetaja ning logopeed ning abitöölised - kokku 30 inimest.
Juhataja kiidab väga oma töötajaid, kellest neli on lasteaias tööl selle maja algusaastast alates mõned on terve oma elu lastega töötades veetnud, nagu näiteks Milvi Vahtrasaar, Aili Tamm, Aino Linnas, Heli Laaneoks. Samas enam tahaks ta oma majas näha logopeedi. „Viimasel ajal on suurenenud just kõnehäiretega ja hüperaktiivsete laste osakaal. Eriti enne kooli on vaja ses suhtes nendega kindlasti tegeleda. Paraku pole meil praegu võimalust inimest tööle võtta enam kui üks kord nädalas," kurdab juhataja. Ka tugiisikuid oleks juurde vaja, sest aiarühmad on suured: kuni 25 last.
Kui laste kooli ettevalmistusest veel rääkida, siis tõdeb juhataja rõõmuga, et kooliga on tihe ja meeldiv koostöö. Igal aastal kohtutakse ümarlauas algklasside õpetajatega, räägitakse soovid-nõudmised ja võimalused läbi ning tulevane klassijuhataja kohtub laste ja lastevanematega. Köök sai uue näo
Viimase aja suurem ja toredam sündmus oli kogu lasteaiaperele see, et lausa sünnipäevakingituseks valmis uus köögiblokk. See sai võimalikuks küll ühe rühmaruumi arvelt, kuid tervisekaitse ettekirjutused nõudsid ammugi korralikku lao- ja nõudepesuruumi. Laaneoksa sõnul tehti aastaid kõik toidud valmis ühes väikeses ruumis. Nüüd on külm ja soe köök eraldi, valminud on kokkade puhke- ja riieteruum. Laaneoks kiidab ka kokkasid: „Kokad on superhead ja lapsed söövad väga hästi.
Poolfabrikaate me poest ei osta, kõik kotletid ja frikadellid valmivad oma köögis. Ise küpsetame ka kõik saiakesed ja koogid. Purkidest me salateid ei võta ning toorsalatitel on hea minek," loetleb juhataja. Söögiraha on lapsele päevas määratud praegu 1.21, lapsevanem maksab 1.06. Traditsioonilised üritused hoiavad koostöövaimu
Heli Laaneoksa sõnul on lasteaial palju sõpru. Koeru Projektilt on saadud raha üritusteks, õppevahendite raha laekub lasteaiale. Koos tähistatakse loomulikult jõulupidu, tehakse väljasõite, tähistatakse õpetajate- ja tarkusepäeva. Äramärkimist leiavad ka tööjuubelid ning kaks aastat on valitud lasteaias aasta õpetaja. Selle aunimetuse on nüüdseks saanud Mare Kärner (2011), Eve Grünmann (2012).
Laaneoks meenutab, et kollektiiv on saanud käia Soomes kolleegide tööd vaatamas. Ka lastevanematega on töö igati sujunud. Alati tullakse üritustele, aidatakse hoogtööpäevakutel maja ümbrust koristada, emad õmblevad kostüüme, lapsed on saanud käia vanemate töökohtades ja emad-isad on kohapeal oma tööd tutvustatud. Laadad toimuvad mihklipäeval ja jõulude ajal, kusjuures kogutud raha on jäänud lasteaiale.
Isadepäeval on tehtud koos linnupuure, autosid jm. Koostööd tehakse pensionäride ühendusega Kanarbik, kes korraldab folkloorihommikuid. Ja veel: vanaemad ja vanavanaemad on leidnud tee lasteaeda, mille üle on kohe eriti hea meel.
Lisada tuleks veel osavõtt Koeru valla ja Järvamaa laulu-tantsupäevadest, valla sünnipäeval esinemised, kolme põlvkonna teatripäev. Herbert Last on nimetanud Koeru lasteaeda teatrilembeseks lasteaiaks - selles osas ollakse ka väga pikkade traditsioonidega.
Viimastel aastatel on lisandunud lasteaedade sügis- ja talvistel spordipäevad ja isegi vabariiklik lasteaedade tantsupidu, millest eelmisel aastal maakonnast võttis osa vaid Koeru lasteaed. Juubeliüritused läbi kogu veebruarikuu
40. juubeliga seotud ürituste raames toimus 19. veebruaril kohtumine „Eesti mängu" läbiviija Koeru lasteaia kasvandiku Gaute Kivistikuga. Tema juhtimisel viidi „Eesti mäng" läbi lasteaia saalis, osalesid kõikide rühmade meeskonnad, nii lapsed kui lapsevanemad. Küsimused olid Koeru vallast, lasteaiast, Eesti tuntumatest inimestest.
Tore spordiüritus poistele oli kohtumine lasteaia vilistlasega Eesti Jalgpalliliidu treeneri Karel Voolaidiga, kes jagas näpunäiteid, kuidas saada heaks jalgpalluriks. Samas toimus 4-6. a poistega jalgpalliturniir. Suurel kontserdil Koeru kultuurimajas said laulda ja tantsida peaaegu kõik lapsed.
„Olime kontserdi ettevalmistamisega seotud kohe uue aasta saabumisest alates. Praegu on ju haigusteperiood, lapsed käisid nö vahetustega lasteaias, kerge ei olnud," tõdeb Laaneoks. Siiski sai kontsert igati vahva, kust ei puudunud taas kasvandikud: Madis ja Margus ning sel talvel laulmisega tuntuks saanud Paavo Raudsepp. Hommikupoolikul toimus lastele Paavo juhendamisel suusatund.
