Kohalike jahiseltside abiga saavad kaitsealused laiud kiskjatevabaks

Keskkonnaamet, maaomanikud ja jahimehed on jõudnud kokkuleppele väikekiskjate arvukuse vähendamiseks kaitsealustel laidudel. Hiiu-, Saare- ja Läänemaaga piirnevatele laidudele minnakse kohe pärast jääminekut, et enne pesitsusaja algust oleksid laiud kiskjatevabad või vähemalt oleks nende arvukus viidud minimaalsele tasemele.

„Oluline on hoida kaitsealuseid linnurikkaid saari kiskjatevabana. Paljudele kaitsealustele laidudele jäävad üle merejää sinna läinud rebased või  kährikud jää sulamise järel lõksu ning nad on sunnitud eluspüsimiseks ära sööma kõik, mis laiul leidub: lindude munad, pojad, kahepaiksed ja isegi vanalinnud. Keskkonnaameti eesmärgiks on koostöös kohalike jahiseltsidega saada käesoleval aastal 18 Hiiumaa, Saaremaa ja Läänemaa kaitsealust linnurikast laidu kiskjatevabaks. Ohustatud liikidest pesitsevad neil laidudel näiteks niidurüdi, tõmmuvaeras, kivirullija, naaskelnokk ja merivart. Enamik nendest lindudest eelistabki pesitseda eelkõige laidudel. Lisaks on tüüpilised laiulinnud ka hahk, rohukoskel, räusk, tutt-tiir ja teised. Väikekiskjate tõttu võivad ohtu sattuda ka kõre ehk juttselg-kärnkonna populatsioonid laidudel," ütles Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Marju Erit.

Valdav osa kohalikest jahiseltsidest on valmis 2014. aastal väikekiskjate küttimist tervenisti oma kuludega tegema, vaid väike osa transporditöödest tellitakse sisse.

Keskkonnaameti eesmärgiks on, et kohalike jahiseltside ning maaomanike koostööna on  käesolev pesitsusaasta nii ohustatud kui tavalistele laiulindudele edukam kui eelmine.

2013. aasta riikliku seire andmetel ebaõnnestus lindude pesitsemine paljudel laidudel nagu näiteks Suur-Kõbajal, Laurisaarel ja Kõrgelaiul sinna jäänud rebaste või kährikute rüüstetöö tõttu.