Kohalikku ellu panustanud inimene väärib tänavanime, ehkki oli kommunist?

 (94)
tänavasilt
Päevaleht/Pressifoto, Priit Simson

Huvitavatest tänavanimedest rääkinud artikli peale saabus eestielu.ee portaalile  üks kaastöö, mis rääkis Jaan Sihveri nimelisest tänavast Mõisaküla linnas ning küsis, miks kannab tänav ikka kunagise kommunisti nime. Põhjusi selgitab kohaliku muuseumi juhataja.

Meile saabunud kaastöö autor kirjutas: "Mõisakülas on Jaan Sihveri nimeline tänav. Sihver oli sealt kandist pärit Eesti kommunist, kes sattus I maailmasõja keerises punasele Venemaale. Seal hakkas ta organiseerima kommunistlikke Eesti polkusid. Vabadussõja esimeses lahingus (Narva lahing 28. novembril 1918) tungis Sihver koos Viljandi(?) kommunistliku kütipolguga Eesti vägedele Joaorus (Narva asum) peale ja sai lahingu käigus surma. Soveti ajal, kui kõiki kommunistlike tegelasi idealiseeriti, pandi Mõisakülas tänavale tema nimi. Imelik on see, et kui juba üle 20 aasta tagasi ajaloolist tõde taastati ja nt. Tallinnas kõik nimed ära vahetati, siis see nimi jäi ja mingis mõttes siiamaani ülistab seda EV vastast väejuhti.

Samas on sealt lähedalt vist pärit Nipernaadi autor Gailit. Miks mitte teha Sihveri tänava asemel hoopis Gailiti tänav?"

Sihver oli mõisakülalaste hulgas lugupeetud inimene


Kogu elu mõisakülas elanud Mõisaküla muuseumi juhataja
Anu Laarmann rääkis, et andmed, nagu oleks Jaan Sihver Mõisakülast pärit ja et linn ülistab väejuhti ei vasta tõele. Samuti ei olnud ta midagi kuulnud sellest, et August Gailit sealt lähedusest pärit oleks.

Seotud lood:

"Muuseumitöötajana olen varem korduvalt pidanud andma Jaan Sihveri nimelise tänava kohta infot. Jaan Sihver tuli Mõisakülla siis, kui abiellus Mõisakülast pärit naisega ja asus elama äiapapa majja algupärase nimega Kesk tänavale," ütles Anu Laarmann.

Samuti ei ole muuseumi juhataja kuulnud, et keegi sooviks muuta Jaan Sihveri tänavat muunimeliseks. 

"Põhjus, miks endine Kesk tänav muudeti Jaan Sihveri nimeliseks, on väga lihtne. Nimelt 13. oktoobril (vana kalendri järgi 29. septembril) 1905.a. asutas Jaan Sihver, omaaegne aktiivne ühiskonna-, kultuuri- ja haridustegelane, Mõisakülas oma naise, Helene Kollisti isa majas Mõisaküla esimese kooli, 2-klassilise erakooli. Koolijuht Sihverit abistas naisõpetaja Karu," selgitas Laarmann.

Muuseumi juhataja sõnul oli Jaan Sihver tolleaegsete mõisakülalaste hulgas lugupeetud inimene ja tema revolutsiooniline meelsus ei vähendanud rahva lugupidamist: "Lisaks tehasetööliste perede ja ümbruskonna talude lastele kooli rajamisele oli Jaan Sihver tol ajal Mõisakülas aktiivne seltsielu edendaja: ta lõi aktiivselt kaasa kohaliku puhkpilliorkestri tegevuses (puhkpilliorkester tegutseb ka praegu), asutas tehasetöölistele sauna, mis tegutseb tänase päevani samades ruumides. Jaan Sihver seisis hea ka selle eest, et Mõisakülal oleks oma raamatukogu ja arstipunkt. Ka need said rajatud ja tegutsevad samuti siiani."

Kuna Mõisaküla esimene koolimaja asus sama tänava ääres, kus praegu tegutseb linnavalitsus ja muuseum, kannabki tänav esimese kooli rajaja auks Jaan Sihveri nime. Kooli asukoht on tähistatud mälestuskiviga.

Mõisaküla sünniaastaks on 1895, kui valmis raudteejaam. Enne oma kooli avamist käisid lapsed Laatre vallakoolis, mis asus kilomeetreid eemal.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare