Mis on 20 aastaga köögiviljaäris kõige rohkem muutunud?

 „Palju sul ruumi on?" küsib Reiter, viidates sellele, et muudatusi kahe käe näppudel üles ei loegi. Nimetab siis viis:

1. 20 aastat tagasi oli meil tooteid seinast seina - lillkapsas, brokoli, petersell, porru jne. Kokku ligi 20 nimetust. Tänaseks oleme spetsialiseerunud, avamaal on põhimõtteliselt kolm kultuuri - kapsas, peet, kaalikas. Oleme sobiliku fookuse leidnud ja seda edasi arendanud. See on meie oludes kõige renataablim.

2. Tohutult investeeringuid on masinaparki tehtud. 20 aastat tagasi käis kõik käsitsi. Täna võtame kapsa üles kombainiga, peedi ja kartuli ka. Kõik on mehhaniseeritud. Kasvuhoones juhib protsessi arvuti: väetab, kastab, kontrollib temperatuuri, avab aknaid. Käsitsi toimub ainult sorteerimine.

3. Vanasti tegutses põllumees südametunnistuse järgi. Euroopa Liit tõi nii palju uusi regulatsioone, täna on seadustega kõik nii bürokraatlikuks aetud, et need kontrollijad ja ülevaatajad hakkavad juba tööd segama.

4. Euro tegi oma muudatused, majandusolukord on keerukam. Toon näite: kui vanasti läks mõni jupp masinal katki, siis läksid ja ostsid poest. Nüüd on nii, et ootad kaks nädalat, sest laoseisu fi rmad ei oma. Korralik tehnoloogia on soetatud, aga selle käigushoidmine on keeruline.

5. Töötajate põlvkond on vananemas ja uusi noori peale ei tule. Kui vanasti oli keskmine vanus 35-40 aastat, siis täna üle 50. Vanasti tuli ka noori põllumajandusse, nüüd enam mitte. See ei ole populaarne. Meil ongi kohalikud vaid vanad olijaid ja uued, vene rahvusest, käivad tööle näiteks Lasnamäelt. Ega see pole muidugi Sagro probleem ainult, see on üldisem.