"Esmateated Vasta mõisast pärinevad 1398. aastast. Omanik oli siis Berthold Meckes von Wasschele, 16. saj. kuulus mõis Lode´dele ja 17. saj. Wrangell´idele. 18. saj algul läks Ritter´ite valdusesse.

1770. a. valmis 2-korruseline barokne kelpkatusega peahoone. Omanik oli siis Carl Ludwig von Ritter. 1797 - 1885 panditi mõis Knorring´utele.

1885. a ostis mõisa Erich von Samson Himmelstjerna, 1895. läks Reinhold Heinrich von Winkler´i kätte, kelle omanduses oli mõis võõrandamiseni." (Alo Särg "Lääne-Virumaa mõisad ja mõisnikud 2007).

Karjamõisad asusid Nugeris (Nuggers) ja Pärnal (Magonid). On teada, et mõisa opmanimajas pidas Fr. R. Kreutzwald 1833. a oma pulmapidu Marie Elisabeth Saedleriga, kelle õemees oli Vasta mõisa valitseja.

Vastal oli suur maakividest ehitatud tuuleveski. Tuuleveskid tegid tavaliselt lihtjahu, kuid siin toodeti nn "jahvatuskäikudega" ka - kroovjahu, tangusid ja kruupe. Tuule püüdmiseks tiirlesid veskil võimsad tiivad, millele rehviti töötamise ajaks purjeriidest katted. Siis tuli möldril veski tugeva palkidest pööra abil tuulde pöörata. See oli oskust nõudev töö. Olnud õnnetusi, kus mees ei suutnud käigumehhanismi talitseda ja sai veskitiibadelt hoobi. Ka Vasta mõisa tuulikus oli mölder sel moel leidnud saatusliku elulõpu. Tuuliku vare on alles.

Vasta külakool asutati 1867. a. Vana Viru-Nigula - Iila tee äärde. Valgete aknaraamidega pikk, madal tumepruun hoone hooldatud õue ja aiaga erines omaaegsetest taluõuedest. 1897 a oli tulekahi, õnneks hoone täielikult ei hävinud. Taastatud maja pidas halvasti sooja, kõige külmemal ajal kool seisis.

1870. aastani oli õpetajaks Jaan Timoleon, seejärel Mihkel Olem ning 1875. aastani Juhan Glassmann. 26. märtsil 1856. a sündis Liivi kubermangus tartu kreisis Koduvere kihelkonnas Kadrina vallas Punnikvere külas poisslaps Jakob Puusepp. Jakobi tädipoeg Jakob Otson oli Virumaal Viru-Nigula kihelkonnas Ulvi vallas Nõmmise koolis õpetaja.

J. Puusepp läks talle võersi, see oli 1875. a maikuus ja Otson rääkis, et Nigula kiriku juures tuleb kokku koolikomisjon, kuhu ta ise peab ka minema.. Kutsus Jakobi kaasa. Seal nad said kirikuõpetaja Fromhold Hunniuse ja khk. Koolide revidendi, Pada mõisa rentniku, hr von Dehn´iga kokku. J. Puusepale anti kooliõpetajaks saamise soovitus ning 15. mail läksidki kaks Jakobit Vastale kaupa tegema. Koolitööd alustati oktoobri lõpus.

Nii algas mitmekülgsete võimetega J. Puusepa 20 aastat väldanud õpetajatee. Olles ladusa jutuga kõnemees, kutsuti teda sageli peresündmustele. Ta luges palju ajalehti, tegi märkmeid ka kaugemal toimunud sündmuste kohta, avaldades samal ajal oma arvamust. Koolipidamine läks hästi ja tal olid kuldsed käed tisleritöö peale.

Samast ajast, mais 1875 hakkas Jakob "Päävaraamatut" pidama ja tegi seda 42 aastat järjest. Tüsedas päevikus on näiteks sellised tegemised ja mõtted kirjas: "Kooli sai 5 päeva nädalas peetud. Laupäeval oli vallakohus, see tuuris tihtipeale kella 6.00 õhtul, siis pidi minema vaestele palvetundi pidama. Hilja, vahel ka 1.00-ni öösel sai noortega laulu harjutatud. Seda isegi pühapäeva õhtul. Õpetaja palgaks oli 80 rubla. 1876. a anti ka maad. Vasta mõisas sel ajal pärishärrat ei olnud. Knorring elas Liivimaal, siin toimetas valitseja Dinas.

1877. a arvas ema, et mul peab naine olema. Kosisingi Selma Josephine Rosemanni, Nigula kiriku juures kaupmees Samuel Rosemanni tütre. Tänavu suvel käib Vene-Türgi sõda. Ka Vasta vallast viidi tagavaramehi sõtta. Mind kui kooliõpetajat ei võetud.

1878. a tuli mõisa elama Knorringute vanem poeg. Ta andis mulle ülesandeks mõisa mööbli paranduse.

1881. a 1. märtsil sai keiser Aleksander II vägivaldselt surma, troonile tuli Aleksander III. Kohe peale seda aeti kõik täieealised mehed kirikusse uue keisrile truudusevannet andma. 1882. a koolitöö läks hästi. Mineval aastal toimus maade mõõtmine - kõik Vasta küla maad läksid mõisa külge.

1883. a 15. mail oli keisri kroonimine. Tegin Hunniusele tisleritööd. Sain abiõpetaja Pärna külast Toomas Perni poja Johannese. Johannes töötas Selja koolis, kus ta tahtis ameti maha panna. Malla krahv Tiesenhausen sai sellest teada Kunda mõisniku G. Soucantoni käest ja nõudis, et Pern peab minema Vastale koolitööd jätkama või muidu läheb soldatiks. Baron Girard S. ja Tiesenhausen olid vaenujalal Vasta mõisa Knorringuga, kes kaitses Perni. Pika jagamise peale saadeti Pern Novgorodi kubermangu Kruusina valda (aasta pärast sai Pern valge passi ja tuli koju tagasi).

1884 a 6. märtsil läks C. Von Knorring oma naise venna parun Schillingiga kahevõitlusele ja Schilling laskis Knorringu Tallinnas Kadriorus maha. Vasta mõis läks müüki, härra Erich von Samson Himmelstjern ostis mõisa ära.

1888. a suvel ehitati kooli eluruumide uus järk juurde. 1889. a 3. juulil käisime rätsep Lassiga Malla rannas üht vana laeva vaatamas. See laev olla peale 80 aasta eest Eesti randa liiva jooksnud. Nüüd kaevab Malla toapoiss August Lass seda laeva välja. Ma käisin vaatamas, kas laeva küljest musta tammepuud saab tisleri jaoks.

13. juulil oli 2 tundi minu juures Tallinna härra J. Truusmann, kes reisib Tallinn-Narva-Peipsi järveni. Tahab polovernikuid vaadata. Reisi sihiks on rootslaste, venelaste, vadjalaste vanade jälgede uurimine meie maal.

1890. a 3. aprillil tulid sadulsepp Tross ja Nigulas Lillo mind Nigulase pulma kutsuma. Tross oli isameheks. Pulmas pidasin nooriku tanu pähe panemise kõne. Pärast nooriku ehitamist sai söödud ja nalja tehtud. Aga minu pulmapidu ei kestnud kaua, sest urjäädnik tõi kreisi ülema käsu minna varast otsima. Malla vallast pärit hobusevaras Hans Hansar oli laupäeva õhtul Rakvere kreisi politsei vangihoonest ära karanud.

Õhtul läksimegi tallitaja (Jakob Tiitso) abimehega tallitaja juurde. Üks mees tuli veel ja neljakesi sai mindud Hansarit otsima. Ei leidnud me kedagi, kole pime öö oli ja vihma sadas kangeste.

1891. a 28 veebr. Kutsus köster Eichorn mind oma tütre Miina pulma. Miina läheb Iila H. Krikmannile mehele. 3. märtsil on pulmad. 1895. a sain ametist lahti, sest keeldusin vene keele kursustele minemast. Härra E. Von Samson müüs mõisa Ulvi mõisaomanik H. Von Winklerile. Uus omanik ei taha koolile midagi anda ega koolist teadagi. Hea, et minema sain ! Kool läks valla kätte, koolmeistriks tuli Johannes Greenberg.

1896. a kolisin perega koolimajast oma talukohta "Metskaevu", mille ostsin juba 1892. a. 1900. a pidas V-Nigula Põllumeeste Selts esimest väljanäitust 3. - 5. juunini Pikaristil.

 ( ... jätkub oktoobri Viru-Nigula Teatajas )