Kohalikud inimesed toetavad Keila linna ja valla ühinemist
Keila linna (9748 elanikku) ja valla (4739 elanikku) ühinemiskõnelused algasid juba 2011. aastal, mil vald linnale läbirääkimiste alustamise ettepaneku tegi. 2012. aasta alguses võttis linnavolikogu ettepaneku vastu ning 2012. ja 2013. aastal viidi läbi hulk ettevalmistustegevusi - moodustati valdkondlikud komisjonid, viidi läbi finantsanalüüs ning korraldati mitmeid avalikke seminare. Rahva arvamuse väljaselgitamiseni ning reaalse ühinemiseni 2013. aasta valimisteks siiski ei jõutud. Linna-valla ühinemise läbiviimine on peale valimisi Keila valda juhtima asunud koalitsiooni üheks peaeesmärgiks. Seepärast tellitigi Faktum-Arikost 2014. aasta alguses läbiviidud sotsioloogiline uuring, mis peegeldaks nii linna- kui vallaelanike seisukohti ühinemise kohta.
Juhuvalimiga telefoniküsitluses osales 400 inimest Keila linnast ning 269 inimest vallast. Veenev enamus kõigist kindlat arvamust omavatest vastajatest (70%) olid ühinemise poolt (53%), kindlaid vastaseid oli kolm korda vähem (17%), umbes kolmandikul vastajatel (30%) kindel seisukoht puudus. Ühinemise toetajad olid suures ülekaalus nii linnas kui vallas, kuid vallas toetati ühinemist mõnevõrra enam - linnas oli ühinemise vastaseid keskmisest vaid paari protsendipunkti võrra enam (19%) ning kindlaid ühinemise pooldajaid 46% kõigist vastajatest. Toetust ühinemisideele näitas ka see, et ühinemise positiivseid jooni toodi vastamise käigus välja rohkem kui negatiivseid. Enamasti loodeti ühinemisest majanduslikult võimekamat omavalitsust ning paremaid avalikke teenuseid (vastavalt 19% ja 13% vastajatest). Üle poolte vastajatest (55%) ei osanud väl a tuua midagi halba, mis ühinemisega kaasneda võiks, vähem kui kümnendik (8%) mainisid võimaliku ääremaastumist ning seda, et uus omavalitsus oleks liiga suur. Küsitluses uuriti ka seda, missuguste teiste naabritega võiksid Keila linn ja vald ühinemist kaaluda ning siinkohal nimetati kõige enam Saue valda (76%), järgnesid Harku (39%) ja Padise (36%) vallad.
Keila vallajuhid loodavad, et niivõrd tugev kohaliku rahva toetus hoogustab käimasolevaid ühinemiskõnelusi.
Vallavolikogu esimees Kadri Tillemann meenutab, et oli 2012. ja 2013. ühinemisläbirääkimisi juhtides lootusrikas, et Keilatel õnnestub olla nende omavalitsuste seas, kes 2013. aasta valimiste aegu leivad ühte kappi panevad. Nii see paraku ei läinud, kuid järgmise ühinemisvõimalusena ei välista ta sugugi juba 2015. aastat, mil koos riigikogu valimistega võiks läbi viia ühendomavalitsuse volikogu valimised. Ta möönab, et see nõuab ühist poliitilist tahet ning nimetamisvääreid jõupingutusi, kui tehniliset oleks see tehtav. Sel viisil saaks riigipoolse ühinemistoetuse abil juba peatselt ellu viia mõne piirkonna jaoks olulise investeeringu ning olla koos oluliselt paremas positsioonis tõmbekeskustel põhineva haldusreformi läbiviimisel. Tillemann toob välja ka selle, et kui uued volikogu valimised koos 2015. riigikogu valimistega läbi viia, siis ei saaks keegi Keila kandis "parti teha" - poliitikud peaksid valima, kas pürgida Riigikogusse või ühendomavalitsust juhtima.
Ka Keila vallavanem Peeter Schneider, kes igapäevaselt töötab Keila linnas asuvas vallamajas, peab Keilate ühinemist ja tihedat koostööd väga loogiliseks ja vajalikuks arenguks. Kohtumine linnajuhtidega ning koostöövaldkondade kaardistamine oli üks esimesi tegevusi, mille ta peale vallavanemaks valimist ellu viis. Ta kinnitab, et koostöö kavandamine ühise veemajanduse, hariduskorralduse ning arendustegevuste läbiviimiseks on sujunud väga üksmeelselt ning see annab lootust, et rahva kõrge toetus veenab linnajuhte ka ühinemise ettevalmistamise vajaduses.
