Kohalikus iluäris just miljoneid ei teeni, aga püsiklientuur võimaldab siiski kena äraelamist
Katkised juukseotsad, väljakasvanud kulmukaar või soeng ei kaunista kedagi. Tahad või ei taha, aeg- ajalt tuleb siiski ilusalongis väljanägemist ja enesetunnet kohendamas käia. Üsna keset Laagri alevikku, Veskitammi tänava alguses, asub juba aastaid väike hubane ilumeka - Laagri ilusalong. Kusjuures ennevanasti asus sama koha peal sovhoosi saun, nii et kohalike korrektse väljanägemise eest on ses kohas juba aastaid hoolitsetud.
Salong ise on pisike - neli juuksurikohta kahes toas, üks ruum veel lisaks kosmeetiku tarvis. Salongi omaniku Daire Raiki sõnul on see Laagri aleviku jaoks üsna optimaalne suurus. Tööd jätkub enamvähem kõigile, kusjuures enamus kundesid on juba püsikliendid, juhuslikku tulijat satub harva sekka, kuid vahel siiski. Miljoneid selles äris just ei teeni, aga Daire sõnul on vähemalt tema jaoks oluline, et on mõnus töökoht, palga teenib ikka välja ja boonuseks olla toredad kliendid.
Iluäris kolm erinevat majandamisloogikat
Ilusalongide tegutsemine ja majandamine käib tänapäeval valdavalt kolme mudeli järgi. On kindlapalgalisi juuksureid-kosmeetikuid, kes saavad kuulõpus kokkulepitud summa, olenemata sellest, kas kundesid oli parasjagu 16 või 60.
Äririskid jäävad valdavalt omaniku kanda. On selline mudel, kus töötegijale makstakse mingi osa tema poolt teenitud kuukäibest. Kolmas variant on selline, kus ilumeister maksab omanikule nö kohamaksu, aga hoolitseb samal ajal ise nii selle eest, et töö tegemiseks vajalik materjal oleks olemas, et käterätikud saaksid puhtaks pestud, kui omaenda raamatupidamine hoitud.
Just viimane on kasutusel ka Laagri ilusalongis. Omaniku asi on hoolitseda selle eest, et tööl oleks just niipalju „kohatasumaksjaid", et sellest jätkuks nii majaomanikule üüri maksmiseks, kui ka muudeks olmekuludeks. Kusjuures väikeettevõttele kohaselt ei ole omanik muidugi luksusautoga kord nädalas salongi väisav proua, vaid ise samasugune töötegija. Lihtsalt lisakohustusega hoolitseda ka salongi kui terviku toimimise eest.
Daire ise alustas samas salongis tavalise juuksurina, aga kui eelmine omanik, otsustas ligi kaheksa aastat tagasi kogu kupatuse maha müüa, oli naine poolenisti sundseisus.
Juuksed korda ja hingelt ära
Hea püsiklientuur on ühe juuksuri jaoks eluoluline asi. Ja Dairel jätkub oma kundede jaoks ainult häid sõnu. Omal ajal proovis ta ka pealinnas juuksuritöö ära ja seda kogemust meenutab ta kerge hirmuvärinaga. Istusid inimesed toolil, ise samal ajal närviliselt kella vaadates ja niheledes. „Mõni ei mallanud selgagi toolileenile toetada, nii kiire-kiire oli kogu aeg," kirjeldab Daire. Tegutsemisrütm Laagris olla palju rahulikum ja mõnusam. Inimesed on tuttavad, mis hõlbustab suuresti töö tegemist.
„Kui ma ikka tunnen klienti juba aastaid, tean tema eelistusi ja harjumusi, näen, et temagi usaldab mind, siis on tööd teha palju kergem. Erialased oskused on üks asi, aga inimestevaheline sobivus määrab ka palju," teab Daire.
Ja kui juuksuri ja kunde veregrupid klapivad, siis möödub tunnike paar tavaliselt ka maailma asju arutades. Kui frisuur ja värv valitud, saavad tihti ära räägitud ka mured ja mõtted, alates katkiläinud autost, purunenud suhtest või ülekäte läinud lapsest.
Ilumaailm täna ja vanasti
Seda möönab Daire küll, et praegused olud on sellised, et inimene käib juuksuris pigem harvem. Ka need, kes vanasti ikka kord kuus läbi astusid, jõuavad nüüd pigem korra paari kuu jooksul. Eks ole pakilisemaidki kohti, kuhu raha jätta. Teenus on kallimaks läinud muidugi ka. Kui 10 aastat tagasi oli lõikus keskmiselt 100 krooni, siis täna 11 eurot. Aga seda seetõttu, et üldine hinnatõus mõjutab salongipidajaidki, kui kommunaalid tõusevad ja materjalide hinnad kerkivad, siis ei jää lihtsalt muud üle. „Muidugi võiks siis minna üle odavamale materjalile, aga siis kannatab kvaliteet," nendib Daire.
Muutunud on loomulikult ka materjalid ja juuksetrendid. Kusjuures seda, mis parasjagu mingil hooajal moes on, dikteerib pigem see hooldus- ja viimistlusmaterjalide maaletooja, kel viitsimist ja oskust omi asju rohkem promoda.
„Kui tuleb mõni koolitaja Inglismaalt ja suudab oma teadmised ja tooted võimakult paljudele tegijatele ning ajakirjadele maha müüa, siis sealt tekibki mood," paljastab Daire ilumaailma telgitaguseid.
Ka on tänapäeval rohkem levinud see, et tullakse kohale mõne kohaliku või välismaise selebriidi fotoga ja palutakse just sellist soengut, nagu pildil. Dairele see iseenesest väga meeldib, sest arusaam, mida tahetakse on palju konkreetsem.
Küll aga tuleb tal siis vastavalt kunde juuksematerjalile nõu anda, et kas fotol nähtu üldse konkreetsesse pähe sobib, kas hakkab nõnda koolduma või hoidma, kas kunde on valmis uue frisuuri nimel hommikuti juukseid koolutajaga kruttima või seitli sättimisega mässama.
„Mõnikord tullakse ja öeldakse, et tee selline lõikus, millega vaeva nägema ei pea, aga sellist asja ei ole tegelikult olemas. Natuke tuleb ikka järele aidata," ütleb Daire. Nii nagu ei ole juukseotste piiramine peaaegu kunagi ühtemoodi asi.
Ikka tuleb vaadata juuksetekstuuri ja aimata, kuidas see peale lõikus hoidma hakkab.
Eksperimenteerijaid ei ole palju
Daire kümne aastase kogemuse jooksul on olnud ka selliseid juhtumeid, kus pika paksu pahmaka mahalõikamise mõttega kunde on tulnud ümber rääkida ja vastupidi, aastaid ilmetus hobusabas hoitud kliendile soovitatud siiski lühikest soengut ja värvimuutust. „See on väga individuaalne protsess, ma püüan ikka selle poole, et kliendile uute lähenemistega kaasneva selgeks teha ja leida tema elustiilile ja olemusele kõige sobivam lahendus.
Sellist asja juuksuritöös olla ei saa, et võtad käärid kätte ja asud lõikama, ise samal ajal õhtusöögimenüü peale mõeldes. Ikka kogu aeg tuleb kohal olla," on Daire veendunud.
Radikaalseid muutujaid siinkandis väga tihti ette ei tule, ollakse üsna harjumuspärases turvalises raamistikus. Ometi on äkilised pöörded ka juuksuri jaoks mõnusaks vahelduseks. Daire usub, et ilmselt linnasalongides tuleb seda tihemini ette, uute ideedega lähevad seal kliendid paremini kaasa. Nii näiteks on pealinnas pea igas salongis ka ripsmetehnik ja kunstküünte panija, kohalikus ilusalongis need teenused väga palju nõudlust ei oma, aga küünetehnik siiski mõnel päeval nädalas töötab. Ollakse traditsioonilised ja ka enese välimuse osas pisut konservatiivsemad.
Vastutus kunde visuaalse ja hingelise seisundi eest
Aga selles, et välimus, juuksed veel eriti, on vähemalt naise enesetunde jaoks väga olulised, on Daire veendunud. Keskmiselt rohkem väljalangevad karvad või vale toon soengus võivad mõne naisolevuse eneseteadvusele päris suure löögi anda. Seetõttu on juuksuriamet vägagi vastutusrikas. Saamatu töö võib rikkuda ära näiteks inimese pulmapäeva, esimese kohtamise või tekitada pikaks ajaks frustratsiooni.
Aga oma kümne aasta kogemuse pealt julgeb Daire tuua ühe elufilosoofilise paralleeli: „Olen täheldanud, et need, kes on oma eluga üldisemalt rahul, on rohkem rahul ka oma juustega," võtab Daire kogetu kokku.
