Kohatu ja Kirikla küla selts tahab taastada Kernu paisjärve kunagise maalilisuse
Kernu (Kirna) mõis eraldati Kohatu mõisast iseseisva üksusena 17. sajandil. Mõisa peahoone oli suunatud fassaadiga maalilise Kernu paisjärve poole, mis tekitas kauneid vaateid paisjärvelt mõisale ja vastupidi. Järve keskel on olnud saar, mida kutsuti Kotžebue saareks ning kuhu on legendi järgi maetud Kernu mõisa kunagine valitsejarahvas.
Nagu iga tehisrajatis, vajab ka paisjärv aeg ajalt inimese kätt, sest jõgi kannab pidevalt järve oma ülemjooksult lahtiuhutud setteid. Selliselt täitub järv pikkamööda ning hakkab seejärel taimestikku täis kasvama. Vaba vett jääb järjest vähemaks ning halveneb vee seisund, vaesub järve loomastik ja kasvavad umbe ujumiskohad. Just nii on käinud ka Kernu paisjärve käsi.
Teadaolevalt puhasti järve viimati eelmise sajandi 30-ndatel aastatel. 2006. aastal ehitati järvele uus regulaator, kuid setete eemaldust teostati vaid ehitusplatsi vahetus ümbruses.
Kohatu ja Kirikla küla selts on seadnud eesmärgiks paisjärve hea tervise ja kunagise maalilisuse taastamise. Alustasime selleks ettevalmistusi 2010. aastal, kui Kernu vald andis järve kasutamise õiguse külaseltsile, seda kuni aastani 2017. 2011. aasta alguses saime rahalist tuge LEADER - meetme investeeringuprojektide ettevalmistuse programmist. Selle abiga sõlmisime 2011. aasta märtsis lepingu AS-ga Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi järve taastamise projekti koostamiseks.
Tänaseks on töö niikaugel, et projekt on valmis ja ootab asjalistelt kooskõlastusi. Seejärel hinnatakse viimase tegevusena veetaseme alandamise ja setete eemaldamise keskkonnamõjusid. Soovime olla veendunud, et järve puhastamine ei kujuta ohtu Vasalemma jõele.
Projekteerimise käigus tehti põhjalikud setteuuringud, mõõdistati kallast ja analüüsiti setete keemilist koostist. Uuringute tulemusena selgus, et järve on 80 aastaga settinud ligi 130 tuhat kuupmeetrit pinnast. Setete keemiline koostis näitab, et raskete metallide sisaldus neis on väga väike. Seega ei kujuta need ladustatud kujul ohtu inimesele ega loodusele.
Erinevate alternatiivide kaalumisel jõuti lahenduseni, kus peale veetaseme alandamist moodustatakse setetest järve uued tehissaared ning osaliselt täidetakse kaldajoont. Selliselt on võimalik kogu pinnas ladustada järve piires ning puudub vajadus transportida seda kilomeetrite taha. Kaldajoone täitmisega luuakse järvele kaks uut ujumiskohta - üks jaanitule platsi ning teine järve kaguossa, Kohatu tee lähistele. Taastatud paisjärves on vesi piisavalt sügav nii ujumiseks, kalapüügiks kui mõnusaks suveõhtuseks sõiduks aerupaadiga.
Rekonstrueerimistööde maksumuseks on kokku hinnanguliselt 325 tuhat eurot, mille rahastamiseks plaanime taotleda toetust SA-st Keskkonnainvesteeringute Keskus. Kõik toetused projekti omaosaluse katteks, mis on kümnendik projekti maksumusest, on vägagi teretulnud!
Projekteerimistöö tulemuste ja edasiste plaanide tutvustamiseks toimub rahvakoosolek 9. veebruaril algusega kell 19:00 Kernu Toidutares. Kõik huvilised on oodatud.
