Kohila kooli aastaringid
Vanu ajalehti sirvides märkasin, et Kohila keskkool oli kuuekümnendatel aastatel ideelispoliitilise kasvatustööga rajoonis esirinnas, majakaks. Usinalt ja püüdlikult räägiti ja kirjutati kommunismiehitajate kasvatamisest Kohila koolis. Mõned näited kirjutistest.
1960. aastal esines ettekandega Otto Terno, kes ütles Rapla rajooni õpetajatele: „Meile on usaldatud noorte kommunismiehitajate kasvatamine. Kohila keskkooli kollektiiv on saavutanud sel alal mitmeidki häid tulemusi.“
Rapla rajooni inimestele teatati, et Kohila kooli esimene ülesanne on komsomoli ridu suurendada ning kommunistlike noorte aktiivsust arendada. Rõõmustati, et 21 õpilast said komsomolipileti ning alustas tööd ÜLKNÜ ajaloo õppering VIIIXI klassi õpilastele. Kuna pioneerimalev kandis Suure Isamaasõja kangelase Joosep Laari nime, siis otsustati luua Laari nurk. Laari ülistamiseks korraldati luuletuste võistlus. Parimat luuletust lubati viisistada. Pioneerirühmad hakkasid taotlema nimetust „Rühm – seitseaastaku kaaslane“. Parteikonverentsil raporteeris Otto Terno: „Kooli komsomoliorganisatsioon teeb palju selleks, et õpilastes ateismi süvendada.“
1961. aasta jaanuaris tunnustati Rapla rajooni parteiaktiivi koosolekul Kohila keskkooli, kus pööratakse tõsist tähelepanu õpilaste kommunistliku maailmavaate kujundamisele. Otto Terno lisas kiitusele, et õpetajad kasutavad igapäevase õppetöö läbiviimisel Moskvast kommunistide rahvusvaheliselt nõupidamiselt saadud materjale. Kooli kommunistliku kasvatuse aluste seminari tegevus on andnud häid tulemusi: ÜLKNÜ liikmeks astus rida noori, kes olid varem mõningal määral usuliste mõjude all. Rapla rajooni inimesed said teada, et kooli komsomoliealistest õpilastest kuulub ligi 90 protsenti ÜLKNÜ ridadesse. NLKP XXII kongressi avapäeva hommikul oli kooli saalis miiting, kus propagandist rääkis õpilastele: „Kommunism ei sünni 10-20 aasta pärast, vaid juba täna. Meil on siin juba olemas tugevad kommunismi võrsed!“
1962. aastal ilmus ajalehes “Ühistöö” neli pikka artiklit kooli komsomoli-algorganisatsiooni säravast tegevusest. Rõõmustati, et VIII a klass on peaaegu komsomoliklass, aga õpilane X (nimi avaldati ajalehes) ei astu komsomoli ning klassist ei saa komsomoliklassi. Samas kirjas tõdeti, et pioneeride toa ukse taga oli 56 tuksuva südamega ja närveerivat õpilast. Kõigil oli peas ainult üks küsimus: „Kas võetakse komsomoli liikmeks?“
Koolist saadeti ajalehe toimetusele kiri, kus teatati: „Jälgin suure erutusega Moskva raadio ja televisiooni saateid. Tunnen suurt rõõmu uute kosmoselendude üle. Eriti üllatas mind neljanda kosmoselaeva üleslend. Olen õpetaja ja kujutan ette kosmonaut Nikolajevi esimese õpetaja erutust ja rõõmu. Milline õnn oleks olla ka sellise kangelase õpetaja!“ Teises kirjas aga väljendati pettumust: „Mind, noorte kommunismiehitajate kasvatajat, teeb eriti nördinuks asjaolu, et Hiina juhid suhtuvad nii kergekäeliselt ja loogikavaeselt marksismi- leninismi põhitõdedesse, seisukohtadesse, mis on maailma kommunistliku liikumise kollektiivne looming ning leidnud tõestust paljude sotsialismi ehitavate maade praktikas.“
1963. aastal kirjutas Otto Terno ateistlikust kasvatustööst Kohila keskkoolis. Kirjutisest selgub, et Kohilas on palju usklikke ning kooli kollektiiv muretseb väga nende laste pärast, kelle vanemad on usklikud ja rikuvad oma laste elu ja tulevikku. Artikli autor lõpetab kirjutise veendumusega, et kooli ülesanne on kujundada igast õpilasest niisugune inimene, kes kooli lõpetamise järel leiab koha teadlike kommunismiehitajate ridades, aga mitte kiriku rüpes. Direktor rõõmustab, et enamik vanemate klasside õpilasi on kommunistlikud noored, tulised ateistid.
Oktoobris oli teine tootmiskonverents, kus direktor Otto Terno tegi teatavaks kõigi klasside ning õpetajate otsuse hakata taotlema kommunistliku töösse suhtumisega kooli nimetust. Uhkusega öeldi, et 12. oktoober läheb kooli ajalukku tähtsa etapi algusega. Selleks, et see algatus ideoloogiliselt õige värvingu saaks, anti 45 noorele komsomolipilet.
1964. aastal kirjutas direktor, et kommunismi rajamise seaduspärasuste tundmaõppimine Kohila koolis aitab pedagoogidel noore põlvkonna kasvatamisel kindlalt õiget kurssi hoida.
Järgneb
