Kohila mehe kolm äriideed ootavad huvilisi

Puitbetoon

Puitbetooniga alustas Urmas Terras 2009. aasta sügisel. Päris esimesed katsetused algasid palju varem, juba 1986. aastal. Esimene plokk oli nö lahja segu ja põhuga tehtud.

Ka praegune plokk on pealtnatäha lihtne: 90% erinevat puidupuru ja tsement. Et plokk ei põleks ega hallitaks, selleks lisatakse Bio Holzi firma toodetud kahte keemilist ühendit. Kahte komponenti Terras ei avalda, plaanib neile „kõva" patendi võtta. Erinevate vormide sisse valatuna saab plokke vajalikus suuruses. Suvise tempereatuuri juures võib ploki kolme-nelja päeva pärast vormist välja võtta. „Oleks soojustusahi, 80-90 kraadi ja kui plokk seal 24 tundi sees olnud, siis sellest piisab, sest reaktsioon käib palju kiiremini," selgitab Terras.

Puitbetoon on hea, tugev ja ökoloogiline. Kui plokk juhtub katki minema nt sai liiga vara vormist välja võetud, siis läheb kõik taaskasutusse, mingeid jäätmeid ei teki.

Plokke tuli Eesti Maaülikoolis testida: alates tugevusest, lõpetades soojuse erijuhtivusega. „Mille pärast ma seda üldse tegema hakkasin - ma tahtsin sooja maja saada," küsib ja vastab meistrimees ise, põhjendades, et vanal majal on 200 mm vahtu vahel, aga pole soojusmahtuvust - see peab seinas olema. AEROC on muidu hea asi küll, aga külm. Veel laseb Terras pilgu oma köögipoolele heita ja räägib, et liiva ta enam ei kasuta - milleks anda võimalus külmasilla tekkimiseks.

Kuigi katsed näitavad, et mehaanilisest küljest jääb tema puitbetoonplokk AEROCile alla, ei taha Terras seda päriselt uskuda ning loodab järgmised katsed teha Tallinna Tehnikaülikoolis, kus on nii litsentseeritud labor kui sertifitseerimiskeskus.

Kui katsed laboris tehtud, lähevad andmed kohe sertifitseerimiskeskusse. Plokk pannakse metallplaatide vahele ja vaadatakse kui kiiresti soojus ühelt plaadilt teisele jõuab. Terrase plokkide soojuse erijuhtivus on 0,075-0,085. AEROCil on see näitaja 0,15. „Minu plokk on kaks korda parem," ei varja Terras uhkusenooti. Kui sertifitseerimine tehtud, tuleb leida ärimees, kes asja katsetootmisse võtaks, sest sellise puitbetooni tootmiseks tehnoloogiat veel pole. Mis kuupmeeter puitbetooni maksma hakkab, on raske öelda, aga Terrase kinnitust mööda see väga odav ei tule. Ta toob näite: 100m2 valmis maja, katus peal, aknad ees - 130 000 eurot. Majakarbi saab alla 100 000 euro eest kätte. „Saepuru eest tahavad juba 10 eurot kuupmeetri eest saada," lisab Terras.

Parv

Parve, mille kaal ulatub poole tonnini, ehitab Terras laia just püstivuse pärast. Parvele saab panna grilllaua, samuti teisaldatavad istmed. Päris mere peale meister sellega minna ei soovita. Kuigi ümberminekut ega uppumist karta pole, käib laine küljelt päris korralikult üle - Topu rannas sai paraja tuulega proovitud. Parvel on kolm pontooni, seega trimaraan. Terras selgitab, et keskmist pontooni vaja polekski ja parvest saaks katamaraan. Mootori soovitab Terras osta 5-6 hj Yamaha või Suzuki. Vees saab parve kaatri järel vedada, transportimine nõuab madelhaagist, kuid siis tuleks see omal teha, kuna tehased neid ei valmista. Seepärast on Terras oma parve teinud selliste mõõtmetega, et sobib käru peale. Parv on 2500 mm lai - maksimaalne, mis lubatud. Hinnaks pakub mees 4-4,5 tuhat eurot, millele lisandub umbes 1000 eurot maksev mootor.

Terras näitab ka plaanis oleva suure parve pontoone, parv ise tuleb 5000x8000 mm ja on lahti võetav. „Laius peab 2500 olema, muidu on kohe eriveos," räägib Terras. 

Saun ja parvesaun

Saun on teisaldatav ja selle saab haagisele panna.

„See saun on veel poole tegemisega, keris ootab panemist," ütleb Terras ja näitab korstnatoru, mis kütmisega samaaegselt ka vett soojendab: „Two in one!" naerab peremees, kes idee Hiiumaalt laenanud. Sauna eest pakutud hinnaks 5500 eurot. Saunu on Terras teinud kümneid, see on aga esimene teisaldatav saun ja ka selle juures kasutab ta nn oma segu - tulekindlat betooni.

Kui saun valmis, mahub leili võtma korraga seitse inimest. Praegu vajavad aga mitmed probleemid lahendamist - kaks kihti kuumakindlaid plaate tuleb põrandale panna, aga õiget materjali Eestis pole, tuleb Soomest tuua. Veel tuleb saunale „kõrvad" külge panna, vints sättida, millega saun kärule tõmmata, selleks peavad muidugi vastavad „teed" ja rullikud olema. „Olen mõelnud, kas mitte isegi väikesed rattad. Sauna ette saab ka katusealuse ehitada, kus grillida," laseb Terras mõttel lennata. Saunal on sindlikatus, mida meister kõige paremaks peab ja mis tal esimene teha oli. Tuleohutuse tagamiseks kasutab Terras Bio Holzi immutusvahendeid.

„Tuleb oma firma teha, sest FIE on FIE," puhub Terras sellise äri tegemise peopealt tuulde - näitamaks, kui tõsiselt FIEdesse ärimaailmas suhtutakse. Sauna vastu on paar-kolm meest huvi tundnud, kuid kohale tulla pole aega saanud.

Kellel asja vastu huvi tekkis, võib Urmas Terrasega ühendust võtta e-posti aadressil: urmas. [e-mail]