Kohtla-Järve abilinnapea Vitali Borodin sõprusest riigikoguliikme Valeri Korbiga: "Imelik, kui oleksime vaenlased."
Teie ametisse kinnitamisele linnavolikogus vaidlesid mõned volikogu liikmed vastu, väites, et kui linn on finantsraskustes ja lähemas perspektiivis mingeid uusi projekte ette näha ei ole, tuleks see ametikoht hoopis koondada. Ent ometi seda ei koondatud ja nüüd tuleb teil tõestada, et teie vastased eksisid.
Arvan, et nad ei kujutanud ülesandeid täpselt ette ja oma seisukohtades tuginesid Viktoria Tsventarnaja emotsionaalsetele väidetele, et ta lahkub, kuna tal on oma töö tulemusi nägemata igav töötada. Tõsi on, et linna võimalused on praegu piiratud, käesolev aasta on aga riigi ja eurofondide rahastuse uue perioodi algusaasta. Just seepärast on meil tõesti rohkem paberitööd: kavade, programmide ja planeeringute koostamist. Kõrvaltvaataja seda ei näe, kuid seegi töö on tähtis ja vajalik.
Praegu on näiteks päevakorras vee- ja kanalisatsioonivõrkude rekonstrueerimiskava koostamine aastaiks 2015-2026. Selle raames rekonstrueeritakse näiteks Oru, Sirgala ja Viivikonna veevärgid. Otsime optimaalseid lahendusi ja rahastust, loomulikult koostöös Järve Biopuhastusega. Linna ja maakonna arengukava lõppdokument on samuti töös. Seega ei saa väita, nagu poleks siin praegu midagi teha. Ma tulen tööle kell pool kaheksa ja lahkun pärast viit, aga ikka ei jätku aega. See, mis praegu kavadesse kirjutatakse, määrab linna tuleviku aastaiks 2015-2020, mõnes paigas aga veelgi pikemaks ajaks – aastani 2036. Kui praegu läbi kukkuda, saab hiljem väga raske olema.
Mis puutub Viktoria Tsventarnajasse, siis minu kätte jõudnud paberite põhjal võin hinnata tema tehtud töö hiigelmahtu ja see väärib austust. Nüüd on aga kätte jõudnud aeg teha pisut tööd sahtlisse, et hiljem vajalikul hetkel oleks n-ö püss palges.
Veel räägitakse, nagu oleksite siin sellepärast, et olete riigikogu liikme Valeri Korbi ja linnapea Jevgeni Solovjovi sõber.
Imelik oleks, kui oleksime vaenlased. Meil on head töösuhted, see on meeskonnatöö. Alajõe vallavanemana pidin üsna palju suhtlema Valeri Korbi kui parlamendiliikmega. Meil on ühesugune ettekujutus linna olukorrast ja tulevikust. Ma elan Kohtla-Järvel ja tean väga hästi, mis siin toimub. Valeri Korb tegeleb poliitikaga, aga mina tegelesin varem ja tegelen ka nüüd majandusliku rutiiniga. Jevgeni Solovjoviga tutvusin juba büroos töötades – meil on temaga head ja stabiilsed suhted.
Kas paberitöö teid ei ängista? See on juristidele vist harjumuspärane.
Paberitöö ei ole tingimata igav töö. Kuue aasta jooksul sain Ülle Mesi õigusbüroost tohutult kogemusi ning mul vedas, et sattusin oma tööelu alguses selle fantastiliselt tööka ja võimeka inimese juurde. Õppisin temalt palju ja nendest kogemustest on abi seniajani. Need olid keerulised aastad, mil järjekorrad notari vastuvõtule venisid kuudepikkusteks ja olime kõik tohutu pinge all.
Mis teid lahkuma sundis – kas väsimus?
Asjades, mis nõuavad palju n-ö mehaanilist tööd, on mehed alati pisut saamatumad. See oli raske aeg – käis korterite ja maade erastamine ning muu säärane. Notarite juurde olid tõesti hiigeljärjekorrad ja olime tohutu pinge all. Mõningal määral oli see rutiinne töö, kuigi Ülle püüdis anda mulle võimalikult palju huvitavaid ülesandeid, mis eeldasid loomingulist lähenemist. Muidugi väsisin, ja kui avanes võimalus töökohta vahetada, siis ma seda ka tegin. Ülle mõistis ega solvunud, meil on temaga tänini head suhted.
Loe täispikka intervjuud Põhjarannikust.
