Mait Pärtel: "Peale volikogu eitavat vastust meie kaevndamisloa taotlusele oleme küsinud hinnangut Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist. Nende vastus selgitas vaid pőhimőtet, mitte vőtta vastutust eraettevőtlusega seotud kaevandamistegevuse suhtes. Keskkonnaministeeriumis teemaga veel tegeletakse."

Miks seda kaevandust on vaja?

Mait Pärtel: "Alustaksin ajaloost - Eesti Geoloogiakeskuse poolt juba 2002. ja 2005. aastal läbiviidud uuringutulemustes piiritleti Koigist pőhja suunas maa-ala, kus leidub tehnoloogilist dolokivi. Tegemist on Eestis küllalt-ki harvaesineva maavaraga. See erineb muust dolomiidist selle kasutusotstarbe poolest - kasutusalad on väetisetööstus, klaasi- ja isolatsioonimaterjalide (kivivill) tootmine, metallurgiatööstuses (räbustina). Hetkinvesti uuringud on eelkőige keskendunud väetise tootmisele. Labori analüüsid on teostanud Viru Keemia Grupp.

Kaevandamine toimub pealpool pőhjavee taset, sest vett pole vőimalik ära juhtida. Looduslikud veekogud on liiga kaugel.

Kavandatud kaevandamistehnoloogia

Tiit Ploom selgitab: "AS Kiirkandur tehnoloogia vőimaldab teha kőiki tellija poolt soovitud fraktsioone. Meie tootmine on sertifitseeritud. Seadmed ei ole statsionaarsed vaid toome tehnika tellimuse täitmiseks kohapeale.

Tavaline tootmistsükkel ühes kaevanduses on paar kuud. Tootlikkus on 60 000 tonni kuus. Lisaks on vőimalik teha ka teedeehituseks sobivat materjali. Tehnoloogia vastab Euroopa Liidu nőuetele, keskkonnariske pole. Vajadusel on vőimalik rajada müravallid. Omanikul on kompensatsiooni lepe ka kolme lähima piirinaabriga. Vee seire nőude vőib sätestada kaevandamisloas.

Tehnoloogia on pőhiliselt rebimine vői lőhkamine. Tehnoloogilise vasara kasutamist üldiselt ei soovitaks, sest selle töötamisel ümbruskonnas tekkiv müra ja vibratsioon on suurem kui eelnimetud meetodite puhul. Oleme kasutanud seni praktikat, et enne kaevandustegevuse algust pildistatakse kőik ümbruskonnas asuvad hooned, nii on vőimalik tuvastada kaevandustegevusest tingitud kahjustused.

Kaevandamise sügavuseks on kuni pool meetrit peale pőhjavee taset.

Töötajaid käib üle vabariigi. 50% neist on endised kaevurid. Korrektne vajalike oskustega mees leiab meilt tööd.

Kaevandajal on rekultiveerimiskohustus. Mis sellest paigast pärast saab, on suuresti kokkuleppeküsimus kohaliku kogukonnaga. Sobivaim on rekultiveerimine ja metsa istutamine. Oleme rajanud ka puhkekohti, kuid seal ei ole ette näha veekogu teket, kuigi pőhimőtteliselt on vőimalik ka veekogu rajamine. Oleme rajanud ka vastavalt kohalike soovile näiteks ATV radu.

Oleme ikka püüdnud toetada nende valdade tegevust, kuhu kaevandused on rajatud. Piirinaabrite elukeskkonna häirimist kaevandustegevusega kompenseeritakse. Nii on see meil paika pandud üle vabariigi."

Volikogu vőtab otsuse vastu järgmisel istungil.