Mis meil on? Mida vaja oleks? Põhimõtteliselt loob avaliku ruumikujunduskava ülevaate, millised on olemasolevad objektid, kas need täidavad vajadusi, kas üht või teist oleks vaja täiendada või midagi sootuks uut rajada.

„No võtame näiteks kultuurikeskuse parginurga Laagris. Peame välja mõtlema, kellele ja mis tegevusteks see peaks olema suunatud. Poe ja bussipeatuse vahetu lähedus tähendab, et ilmselt kasutavad seda ühistranspordi ootel inimesed ja kauplust külastav seltskond. Siis äkki peaks olema pingikesi – memmedele puhkamiseks, noortele armunutele võrkkiiged hullamiseks. Mingit aktiivsemat tegevust. Parkuuriväljakut noortele ekstremistidele vast mitte, sest see sobiks paremini kooli lähikonda, aga minigolfi muru rahulikumaks palliveeretamiseks äkki võiks? Väikelaste mänguväljak on pool kilomeetrit kaugemal, kas tasub panna kultuurikeskuse juurde ka väike karussell või pigem mitte?“ kirjeldab Pungas vastuseid ootavaid küsimusi. Seda küll ainult ühe nurgakese näitel.

Sarnast mõttemustrit kasutades tuleb loodavas kavas läbi analüüsida olemasolevad tähtsamad avalikult kasutatavad alad, nagu jõe- ja järvekaldad, külakeskused, vallamaja esine, Hüüru mõisapark, Ääsmäe kooli ümbrus jne.

Kevadel käis grupike valla funktsionääre õpperetkel Jõhvi linnas. Seal avati möödunud aastal läbi linnakeskuse uhkeldav promenaad. Puhtalt jalakäijatele mõeldud puiesteel on imposantne valgustuslahendus, tee keskväljakust kontserdimajani on kaetud pea kohal rippuvate valgustuspallidega, mis moodustavad kokku siksak-kujundi. Pallide kujus aimub jõhvikamarja ideed.

Sama disaini on kasutatud ka keskväljaku istepinkide lahenduses. Ka eraettevõtjad kasutavad promenaadi unikaalsust ära, kasvõi nimena. Nii tegutseb puiestee alguses Promenaadi Talupood. Kontserdimaja poolses otsas kõrgub aga Kaljo Kiisa kuju. Legendaarne filmirežissöör on pärit naabrusest Toila vallast, Virumaal on filmitud paljud mehe linateosed ja juba paar aastat antakse Jõhvis välja ka Kaljo Kiisa nimelist noore filmitegija stipendiumi. Promenaadi algustt ähistab teinegi kuju, milleks on Jõhvi vapiloom hirv. Mõlema taiese autor on skulptor Simson von Seakyll, ise ka sealtkandi mees. Kohalikud on rahul. Ilus on tõesti.

Laagrisse jalakäijate bulvari Copy-paste versiooni ei saa Pungase sõnul teiste ideedest loomulikult teha, aga samades dimensioonides arutatakse ka Saue valla disaini ideid. „Mis on meie Jõhvi hirve või jõhvikavasted? Mis teeb Saue valla unikaalseks, mis on meie sümbolid, märgid ja suurkujud, keda saaksime kasutada avalikule ruumile karakteri andmiseks?“ küsib Pungas. Ta usub kindlalt, et ka emotsioon, kui inimene kõnnib tänaval ja nendib: „Ilus on siin. Hea on siin elada,“ võiks olla eesmärk avaliku ruumi kujundamisel. Kasutusmugavus ja -vajadus käib muidugi visuaali ette ja taha. Ideena on õhku visatud ka Laagrit läbiva promenaadi uitmõte. Et kusagil tulevikus, kui kõik suured ristmikud on Laagri ümber valmis ehitatud, võiks ka Veskitammi tänava ääres olla jalakäijate-jalgratturite puiestee, kuhu orgaaniliselt suubuvad külgnevad mänguväljakud, park, kauplus ja elurajoonide jalgteed. Idee on suisa nii ambitsioonikas, et tahaks promenaadi raudtee ning Pärnu maantee alt kergliiklustunnelina läbi suunata, kujundada tunnelid näiteks noorte kunstnike improviseeritud näitusesaalideks jne.

Kuidas ja kas üldse selline mõte teoks saaks, ei ole täna võimalik prognoosida, aga Pungas usub, et kõvasti väljaöeldud ideedel on rohkem võimalust realiseerumiseks .Kindlasti tuleb Pungase sõnul teha koostööd erasektoriga. Ühiselt otsustatult realiseeruvad ideed paremini, aga võimalik on mõelda ka projekte, mille mõlemal poolel kasu sees on. „No päris nii, et Saue valla sümbolvärv on kokkulepitult punane ja et siis kõik kortermajad oma rõduplekid punaseks võõpaksid – see vist kuuluks pigem ulmevaldkonda. Aga näiteks Pärnu maanteel asuvate kaubanduskeskuste parklate osas, mis on täna ju ilmetult hallid kohad, võiks koostöös kinnistuomanikega mõelda nii uute funktsionaalsete kui disainilahenduste peale,“ pakub Pungas, tuues hea näitena kevadel alustatud projekti „Pargi ja Reisi“, kus justnimelt kohtusid nii reaalne vajadus kui koostöötahe.

Tõemonopoli ametnikel pole Kui vallamaja inimesed kujunduskavaga n-ö musta töö ära teevad, on kavas veel küsida paari kunsti- või linnakujunduse kompetentsiga inimese konsultatsiooni, joonistada olulisemate objektide plaanid pildina paberile ja siis avalikkuse ette seista. „Ühiskondlik kokkulepe on sellise asja juures ülioluline. Siin ei saa olla vallamaja ametnikel mingit ainuautoriteeti, nendest ruumiotsustest hakkab ju olema mõjutatud enamus sauevallakaid. Kõik need ideed vajavad ka raha ning see rahakasutus peab olema maksimeeritud inimeste heaoluks,“ lubab Pungas, et kõikidel on võimalus ka kaasa rääkida.

Kuna kava ja objektide plaanid valmivad alles sügisel, siis konkreetset kuupäeva kogu materjali avalikustamiseks ei oska Pungas veel nimetada, küll aga võib teemat käsitleda ka 14. augustil toimuval valla arengukava koosolekul, kuhu kõik huvilised on oodatud kaasa rääkima. Toredatest mõtetest ja ideedest avaliku ruumi kujundamiseks võib kava koostajatele igal ajal teada anda meiliaadressil kalle.pungas@sauevald.ee.