Veel saime teada, et Saadjärv on Eesti järvede sügavusreas 8-9 kohal. Väiksematele lastele oli uudiseks see, et Kalevipoeg koos vendadega olid selle järve ääres kivi visanud, et teada saada, kes neist saab valitsejaks.

Jääaja keskuses sattusime väga kaugesse aega, 13,7 miljardi aasta tagusesse Suure Paugu aega. Sealtpeale on olnud mitu jääaega. Viimane neist lõppes umbes 13 000 aastat tagasi. Nüüd saime näha kõike eelnevalt suusõnaliselt kõneldut ka oma silmaga simulatsioone ja ekspositsioone vaadates ja giidi kuulates.

Õppepäevakohta lastelt saadud tagasiside oli ääretult positiivne.

Mis jäi neile meelde: meeldisid väga mammut, koopalõvi ja ürghirv; (Vahva oli vaadata laste pikaks veninud ja üllatust täis nägusid, kui nad loomi uurisid); meeldis koopapere juures ise kühvlite ja pintslite abil arheoloogi kombel luid välja kaevata; sai Kalevipoja kivi visata; filmi vaatamine ja mängude mängimine, mille läbi sai nii mõnigi ajalooline asi selgeks; selitada keskuses pinkidel ja imetleda tähist põhjataevast, kus vehklevad virmalised, jne

Ei saanud sel päevalgi läbi ilma teadmiste kontrollita. Ainuke hea asi oli see, et hindeid ei pandud. Küsimusi oli palju, millele pidime vastama. Üks oli näiteks niisugune.

Olime just pingviini ja jääkaru juures seismas, kui giid soovis teada, et kus ja kuidas saavad kokku pingviin ja jääkaru. Kulus päris palju aega, enne kui üks arglik hääl ütles "Loomaaias". Hetk hiljem tuli juba julgem vastus: "Need loomad.....". Hea lugeja, mõtle, kas sina tead seda vastust.

Ja jälle saame meie, õpetajad, tunnistada, et J. Käisi poolt väga kaua aega tagasi öeldu peab paika ka tänapäeval: "Et saada selgeid kujutlusi, tuleb asju vaadelda mitme meele abil: oma silmaga näha, kõrvaga kuulda, käega katsuda....."

Et selline sisukas õppepäev sai toimuda, täname Keskkonnainvesteeringute Keskust.