Isetegevuskollektiive on meil valla peale kokku kenake arv ja kaasalööjaid neis ka päris tublisti. Nii kogunesid pikad lauaääred rahvast täis ja aplauski esinejatele oli tunduvalt tummisem kui mõne üksiku kollektiivi kontserdil, kuhu laiad rahvahulgad oodatud….

Aga see on kurb ja leierdatud teema, jäägu seekord sinnapaika.

Üles astusid mõlema rahvamaja tantsumemmed, näitemängutegijad, Tabivere kapell ja naisansambel Laulusõbrad, Maarjas tegutsev segakoor ja meesansambel. Eraldi tore nähtus ja meie kõigi uhkus on noored mehed Artur ja Rauno, kellele võib kätte anda juba mistahes pilli ja tellida pala, mis vaid meelde tuleb — hätta nad ei jää.

Ja kui Artur hääle murdmisega edukalt ühele poole saab, hakkavad mõlemad jälle kindla peale laulma ka.

Seekord olid noormehed esinemisel valinud variandi, kus Raunol kitarr ja lauluhääl, Arturil kontrabass.

Nii neilt kui meesansamblilt plaksutati välja lisalugusid — mehine laul on ikka rohkem hinnas!

Selline kultuuri mitte ainult jutuga, vaid ka tegudega hindavaid-austavaid inimesi ühendav peoõhtu ei jää kindlasti viimaseks, seda kinnitasid nii Maarja rahvamaja juhataja Tiia Pärtelpoeg kui Tabiveres poole aasta eest sellele ametipostile asunud Erlend Kollom. Nad vihjasid ka, et suve hakul on plaanis midagi eriti suurejoonelist vabas õhus. Aga ärgem plaane liiga vara ära sõnagem.

Nii segakoori kui ansambliga liitunud Erlend tunnistas peo lõpul, et tal on neisse kollektiividesse kuulumisest väga hea meel. Ja et ta hindab ja tänab inimesi, kes oma ja teiste elu rõõmsamaks ja helgemaks muutmiseks ise midagi teevad, kuigi nad kõik laulu-tantsupillimängu koolis õppinud pole.

On tulnud ilmsiks, et Tabivere rahvamaja juhatajale ei meeldi sõna isetegevuslane, seega oli ta peo kultuurivedajate õhtuks nimetanud.

Sõna pole tõesti paha, eriti kui lisaks kõigele muule silmas pidada, et kultuurikollektiivides tegutsejate read sageli tänu sellele täienevad, et keegi sõbra-tuttava kodunt välja veab — kaasa lööma.