Kokkuvõte projektist “Liigume üheskoos tervise heaks”

Puhja valla projekti "Liigume üheskoos tervise heaks" te­gevused algasid üle aasta tagasi ning lõppesid 2013. a juu­nikuus.

Projekti üldeesmärgiks oli vähendada tervislikel põhjustel tööturult väljalangenud inimeste osakaalu Puhja ja Konguta vallas, tõstes elanike terviseteadlikkust ja suu­rendades liikumisharjumusi. Projekti partneriks oli Kon­guta Vallavalitsus, projekti tegevused viisime läbi Puhja ja Konguta vallas ning need olid suunatud tööealistele ini­mestele. Projekt sai rahastuse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi meetme 1.3.4 "Tervislike valikute ja eluviiside soodustami­ne" raames 2011. aasta lõpus toimunud taotlusfoorus, val­dade omaosalus projektis oli 5%.

Projekti "Liigume üheskoos tervise heaks" erinevates tege­vustes osales kokku 324 inimest, sealhulgas 240 naist ja 84 meest. Enamus osalejatest töötasid, koduseid emasid oli 23, õppijaid 14 ja töötuid 15, tegevustes osales 10 puudega ini­mest.

Südamepäevad

Projekti raames korraldasime neli südamepäeva, kaks päe-va mõlemas vallas 2012. ja 2013. aasta aprillikuus. 2012. a aprillis korraldatud südamepäevad olid projekti avaüri-tusteks, kus teavitasime mõlema valla elanikkonda pla­neeritud tegevustest. Südamepäevadel toimusid erinevaid liikumisi tutvustavad esinemised ja praktilised treeningud, loengud tervislikust toitumisest. 2013. a Puhja südamepäe-val toimus loengule lisaks töötuba, kus valmistasime koos tervislikke salateid ja smuutisid. 2013. a südamepäeval Konguta vallas aga õpiti andma esmaabi. Puhja valla süda­mepäevade korraldajateks oli MTÜ Perekas.

Tervisepäevad

2012. a kevadel viisid projekti raames MTÜ Vireo ja Sport füsioterapeudid läbi 12 tervisepäeva, 7 Puhja vallas ja 5 Konguta vallas. Tervisepäevade eesmärgiks oli tõsta inimes­te huvi terviseedenduse ja liikumise vastu. Igal tervisepäe-val osales 10-14 inimest, kokku 130. Tervisepäevadel said osalejad esmase info oma tervisliku seisundi kohta, läbi hindamise sai inimene teada, kui suure koormusega võib ta treenida ja kui vajalik on talle igapäevane liikumine. 2013. a kevadel toimusid samuti 12 tervisepäeva, kus projektis osalejatele toimus uus tervise seisundi hindamine, et näha kuidas see on muutunud. Tervisepäevadel toimusid ühe osana ka kepikõnnitreeningud. Soovijatel aidati analüüsida treening- ja toitumispäevikuid ning anti spetsialistide poolt soovitusi edaspidiseks treenimiseks.

Matkad

2012. a kevadel toimus kahe valla ühine jalgrattamatk, mis algas Konguta vallas Annikorus ja lõppes Puhjas. Jalgratta­matka viis läbi MTÜ Puhja Strohh. Sügisel toimusid mõle­mas vallas jalgsimatkad: Puhja elanikud matkasid Robert Oetjeni juhendamisel Alam-Pedja looduskaitsealal ja Kon­guta valla elanikud Vellaveres. Viimane matk viis 2. juunil 2013. a mõlema valla matkajad Vapramäele. Pärast matka tutvusime uue Vapramäe loodusmaja ruumide ja huvitava­te tegevusvõimalustega, sõime ühiselt suppi ja tegime kok­kuvõtteid kogu projekti tegevustest.

Rühmatreeningud ja seminarid juhendajaga

2012. a sügisel moodustasime liikumisaktiivsuse tõstmiseks kuus rühma, sealhulgas neli Puhja vallas ja kaks Kongutas. Kummaski vallas tegime kaks rühma vallakeskustes, Puhja vallas aga ka vallakeskusest kaugemal - Rämsi külas ja Ulila alevikus. Rühmad alustasid 10-17 inimesega, regulaarselt võttis keskmiselt osa aga natuke vähem. Liikumirühmade treeninguid juhendasid MTÜ Vireo ja Sport füsioterapeu­did. Treeningud toimusid üks kord nädalas, ühele tunnile kepikõnnile järgnesid poole tunni jooksul võimlemis- ja venitusharjutused. Ühised kepikõnnitreeningud algasid 2012. a oktoobris ja lõppesid 2013. a kevadel, kokku 25 nädalat. Kõigil treeningutes osalejatel oli võimalus kasuta­da MTÜ Vireo ja Sport kodulehel eTreening ja eToitumis­päevikut ning küsida nõu füsioterapeudilt individuaalselt treenimise või toitumise kohta. Liikumisrühmade tegevuse läbiviimiseks ostsime treeningvahendid: võimlemispallid, venituslindid, matid, hüppenöörid. Treeningvahendeid saavad edaspidi kasutada liikumistreeningutes käijad.

Projekti toetavateks tegevusteks olid lapsehoiuteenuse ja transporditeenuse võimaldamine. Tagamaks vallakeskusest kaugemal elavatele inimestele võrdsed võimalused osale­da projektiüritusel, korraldasime nendel päevadel vallas bussiringid. Lapsehoiuteenust võimaldasime kasutada väi­keste lastega peredel kõigil südamepäevadel ja matkadel ning mõlemas vallas ühel liikumisrühma treeningul. Puhja vallas kasutas lapsehoiuteenuse võimalust Ulila rühm, kus ilma selleta ei oleks saanudki rühma kokku. Rühmas osa­les 5 väikeste lastega ema, lapsehoiuteenust korraldas MTÜ Sooveere.

Kokkuvõtteid projektist tegime viimasel suuremal üritu­sel - kahe valla ühisel Vapramäe matkal. Arutasime, mis läks hästi ja mida oleks saanud ka paremini teha. Projek­tist osalejad vastasid anonüümselt tagasiside küsimustele. Tagasiside vastuste järgi jäid inimesed projekti tegevustega ja korraldusega rahule, positiivset vastust täiendati veel: „treening oleks tõhusam kaks korda nädalas"; „treenerid sõbralikud ja tundsid asja"; „mureks oli, et tööpäev oli kella 18.00 ja seetõttu ei jõudnud igal nädalal treeningusse„.

Teisele küsimusele „Mida kasulikku andis Sulle projektis osalemine?" vastati: „uut ja vajalikku infot oma tervise koh­ta"; „sellel ajal olin kohustundlikum"; „enesedistsipliini"; „sai kodust välja ja liigutada ennast"; "kui grupiga teed, oled motiveeritud, üksi ei viitsi"; „hea enesetunde"; „projekt teadvustas liikumise hädavajalikkust, andis suhtlemist teis­te osalejatega"; „liikumisvõimaluse meeldivas seltskonnas"; „sain teada, kui oluline on pärast treeningut võimelda ja venitada"; „paremaid teadmisi toitumisest ja treeningutest" jne.

Küsimusele „Mis oleks võinud olla teisiti?" jäeti suures osas vastamata. Mõned vastused siiski olid: „oleks soovinud veel intensiivsemat treeningut"; „kaks korda nädalas"; „kellaaeg oleks võinud olla teine"; „rohkem inimesi oleks võinud osa võtta" jne.

Küsimusele „Millistel projeti üritustel osaleksid Sa edas­pidi, kui tekiks võimalus?" vastati: „võimalusel kõikidel"; „tegevustel värskes õhus"; „regulaarsetel treeningutel"; „nii kepikõndimisel kui ka võimlemisel"; „ujumise kursustel"; "ujumisel, suusatamisel, jalgtattatrenn, jooga, pilates"; „ühisüritustel"; „samalaadsetel kindlasti" jne.

Vastajad arvasid, et „sellised projektid võiksid olla regu­laarsed ja iga-aastased" ja „selliseid trenne oleks kindlasti veel vaja". Lapsehoiuteenuse võimaldamise kohta kirjutati, et „lastehoid oli hea mõte" ja „väga hea oli, et lapsed sai treeningu ajal hoida anda". Tagasiside vastuseid lugedes saab öelda, et projekt täitis oma eesmärgi ja on edaspidi jätkusuutlik: projektis osalejad soovivad ühiseid liiku­mistreeninguid jätkata. Lõppkoosolekul tegime projekti meeskonnaga kokkuvõtteid ja arutasime plaane edaspidi­seks terviseedendusega tegelemiseks nii Puhja kui Konguta vallas. Tänud kõigile osalejatele ning mõlema valla projekti meeskonnale ja abistajatele.