30. novembril Simuna rahvamajas toimunud kohtumisel oli osalejaid 30 ringis.

Simunas on külarahvas ise seisnud agaralt hea oma elukeskkonna parandamise eest. Katku allika ümbrus sai tänavu uue näo, seal käib kohalik rahvas ja käib ka palju turiste. Suvel peeti rohke osalejaskonnaga perepäev, nüüd on tulekul jõululaat.

Tõstatus küsimus Avanduse mõisa edasisest saatusest. Mõis müüdi 2010. aastal eraomandusse, aga selle tulevikust ei ole midagi kuulda olnud. Kurb, kui see tühjaks peaks jääma. Loodetavasti õnnestub omanikel esialgseid plaane turisminduse vallas arendada ja väärikas mõisahoone võetakse taas kasutusse.

Simuna rahvamaja esine maa-ala on ebatasane ja vihmasel perioodil lausa porine. Abivallavanem Kaarel Moisa sõnul on see kindlalt järgmise aasta tööde plaanis ja tehakse kevadel koos kahe tänava pindamisega korda. Ka kortermajade esised teed on aukus.

See aga on korteriomanike enda korda teha, kuna asub nende maal. Simuna avaliku sauna katus on halvas seisukorras. Saunalisi käib kümmekond. Probleemiks on ka, et saunaõhtud kipuvad seal liiga pikaks venima. Sauna tulu valla eelarves on 600 eurot, kulud aga 6000 eurot. Samas on Simuna spordihoone saunad alakasutuses.

Üheks võimaluseks, mida arutati, on pakkuda avaliku sauna teenust edaspidi hoopis spordihoones. Simuna spordihoone ja osa koolist on elektriküttel. Koostamisel on energiaaudit, mille alusel saab otsustada, millisele küttele on kõige mõttekam edaspidi üle minna.

Arutleti ka ettevõtluse teemadel. Kuidas ettevõtlust elavdada ja ettevõtjaid siia meelitada? Väike-Maarjas tundub ettevõtlus praegu tõusulainele suunduvat. Kaarma kanalad alustavad tegevust, 8 kanalat on remonditud ja lähevad käiku, see toob vallale juurde 5 töökohta. Kaarma tööstuspiirkonda plaanitakse uuenduslikul tehnoloogial töötavat koostootmisjaama, mille projekteerimiseks käivad ettevalmitused täie hooga. Baltic Agro AS, Vireen AS ja OÜ Pandivere L.T. on teinud käesoleval aastal suuri investeeringud, õppekeskuse vana võimla anti rendile automudelitega tegelejatele. Simunas on ettevõtlusega lood tagasihoidlikumad.

Siiski on loota, et lähiajal saab tööle marjade külmkuivatustehnoloogiale rajanev ettevõte OÜ Freezdry. Töötuid on vallas praegu umbes 6%. Ettevõtluse arenedes võib tekkida hoopis tööjõuprobleem.

Simuna vana koolimaja on päris pikka aega kasutuseta tühjalt seisnud ja laguneb. Katus vajab remonti. Majale ei osata uut funktsiooni leida. On mõeldud haridusmuuseumi rajamisele, aga selle mõtte teostumiseks on aktiivseid eestvedajaid vaja. Kui eestvõtja leiduks, ei tundukski see idee vahest väga utoopilisena. Otsustati esmalt selgitada, kui palju läheks maksma vana koolimaja katuse n-ö hädaremont, et see hoone lagunema ei hakkaks. Tühje ja kasutuseta seisvaid hooneid on Simunas aga teisigi.

5. detsembri õhtul kogunes Vao päevakeskuses toimunud kohtumisele kümmekond kohalikku elanikku.

Vallapoolsed investeeringud siia piirkonda on peamiselt seotud Kiltsi mõisa ja Kiltsi kooliga.

Sel suvel näiteks panustati 66 000 eurot Kiltsi mõisapargi I etapi töödesse. Samuti suudeti sellel aastal mõis turistidele viiel päeval nädalas lahti hoida. Ka Vao tornlinnus kui turismiobjekt vajab ekspositsiooni huvitavamaks ja sisukamaks muutmiseks investeeringuid. Vaoski on astutud samme elukeskkonna parendamiseks. Ettevõtja (OÜ Sternhill) on panustanud hobusekasvatusse ja ratsasporditraditsioonide taastamisse. Vana mõisatall on saanud uue hingamise ning sealne ümbrus on tundmatuseni muutunud. Vao probleemid on aga hoopis teiselaadsed kui nad on seda Simunas.

Üheks suuremaks murekohaks on Kiltsi rahvamaja põrand, mis paari aasta eest vammist kahjustatuna üles võeti. Kooskäimiskohaks on valla poolt välja pakutud Kiltsi mõisa, kuid kohalik rahvas pole seda mõtet seni omaks võtnud. Kiltsi mõis asub nii Kiltsi alevikust kui Vaost piisavalt kaugel, et seda vahemaad näiteks pimedas jalgsi läbida, liiati veel sügisel kui tee porine või talvel lume ja libedaga.

See osa elanikkonnast, kes kooli ega lasteaiaga seotud ei ole, ei pea Kiltsi mõisat omaks ning nemad arvasid, et vald on kogu oma eksisteerimise jooksul Vao küla ja kogu sealse ümbruskonna, peale Kiltsi mõisa, tähelepanu alt täielikult välja jätnud.

Erihooldekodu on Vaost välja kolimas, tõenäoliselt aprillikuus lahkutakse siit lõplikult. UÜ Lipulaev, kes ostis kogu hooldekodu kinnistu, plaanib siia rajada erihooldekodu asemele tavahooldekodu. Kas see ettevõtmine õnnestub ning kuidas ja millal tegevus käivitub ja kas see kohalikule rahvale ka töökohti annab, pole praegu veel teada.

Varjupaiga kolimine Illukalt Vaosse on üsna tõenäoline ning pole hirmu, et praegu AS-le Hoolekandeteenused kuuluvad korterid tühjalt seisma jääksid. Siit on pagulaste integreerimiseks nii keeleliselt kui kultuuriliselt loota koostööd nii Kiltsi koolil kui Väike- Maarja õppekeskusel.

Vao suurimaks probleemiks on vee- ja kanalisatsioonitrasside väga halb olukord. Need on vanad, vajuvad ühtelugu umbe ja vajavad kordategemiseks väga suuri investeeringuid.

Kohapeal aga napib maksujõulist elanikkonda. Soojavõlglasi on palju ja Vao Soojatarbijate Ühistu on suurtes raskustes.

Vaos pole loodud ka majaühistuid ega -ühisusi, mis aitaks selle probleemiga kuidagi järje peale saada. Sellest olukorrast aitaks paljusid välja ka võlgnike endi tõsisem suhtumine. Sotsiaalosakonna juhataja Ene Kinksi sõnul on ka toimetulekutoetuse kaudu nii mõnegi pere probleeme võimalik leevendada.

Arutleti, kuidas edasi. Lahenduste leidmiseks otsustati alustada valla vahendusel läbirääkimisi OÜ-ga Pandivere Vesi.

Valla 21. aastapäeval, 12. detsembril olid vallavalitsuses lahtiste uste tunnid. Siis oli huvilistel võimalik vallaametnikega vahetult kohtuda ning oma küsimuste ja ettepanekutega nende poole pöörduda.