Kokora kant vanadel fotodel: Torila juurtega tüdruku hing kisub kodukohta tagasi

Kui Andrus palus minul kui Torila juurtega tüdrukul kirjutada novembrikuu vallalehte väike nupuke Torila külast, siis pikalt ma ei mõelnud ja andsin oma nõusoleku. Mida aeg edasi läks ja lehe ilmumine lähenema hakkas, tekkis minus siiski väike kahtlus, kas oman ikka piisavalt infot, et meenutada aega, mida ise ei ole näinud. Tean ju vaid oma mälestusi Torilas veedetud lapsepõlvest. Aga siinkohal pean Andrust tänama, et ta äratas huvi nii minus kui ka minu lastes, kellega me hoogsalt Torila ajalugu uurima hakkasime.

Seekord siis, vastavalt fotole, kirjutan pisut Torila koolist. Kool asus Torilas tee ääres punases telliskivimajas. Täna on see maja eraisikute käes. Õuepoolsest uksest sai õpetaja eluruumidesse. Õuepoolsel alal oli sel ajal ka katsead, kus kasvasid marjapõõsad, õunapuud ega puudunud ka juurviljapeenrad.

Teepoolsetest ustest pääses õpperuumidesse ja kooli kantseleisse. Koolipoolses osas oli vaid kaks ruumi: üks nendest klassiruum, kuhu mahtusid kõik kooli nelja klassi õpilased, ja teine, kehalise kasvatuse ruum. Kehalise kasvatuse ruumis peeti ka kooli jõulupidusid ja muid olemisi. Jõuluvana saabus jõulupeole saani ja kuljustega.

Käesolev foto on tehtud vist aastal 1958 ja fotol on terve koolipere. Koolis käisid lapsed ümberkaudsetest küladest kuni Väljamõisani. Torila kool oli sel ajal neljaklassiline ja kõiki õpilasi õpetati ühes ruumis.

Terve kooli peale oli ainult üks õpetaja, kes pidi õpetama nelja erinevat vanuserühma üheaegselt. Õpetajaks oli Siiri Metsik, kes hiljem suundus tööle Puhja kooli, kus ta töötas kuni pensionieani.

Kindlasti pakub foto paljudele ka äratundisrõõmu ja viib hetkeks tagasi mälestustesse.

Tahan siinkohal kutsuda noori peresid maale elama, enne kui meie vanemate ja vanavanemate rajatud külad välja surevad. Kuitahes mugav alevikus elada ka ei oleks (kõik käe-jala juures), kisub minu hing ikka kodukohta tagasi - Kokora kanti.