Kolm küsimust Sõmeru valla koolijuhtidele
Anne Mäeots
Uhtna põhikool:
Rõõmu teeb õpilasarvu suurenemine 14 lapse võrra - 1. septembril asub Uhtnas koolipinki 94 õpilast, neist 21 on esimese klassi poisid-tüdrukud. Tore on tõdeda, et lapsi asuvad õpetama ja suunama professionaalsed ja sõbraliku suhtumisega õpetajad ja tugisüsteemid. Kiiduväärt ehitusprojekti tulemusena saame alustada uut õppeaastat värskelt renoveeritud koolisaalis.
Kõik ülalnimetatud tegurid on olulised kooli järjepideva ja jätkusuutliku arengu seisukohalt. Rõõmustan, et oleme valmis pakkuma Uhtna piirkonna lastele kvaliteetset ja kodulähedast põhiharidust.
Virge Ong
Sõmeru põhikool:
Koolijuhina rõõmustan õppeaasta alguses paljude asjade üle, sest juba uus kooliaasta ise toob ootusärevat rõõmu hinge. Head meelt teeb see, et juba üsna mitu aastat tagasi remonditud koolimaja näeb endiselt kena välja, järelikult lastele meeldib värvirõõmus õpikeskkond ja nad ei kipu seda kergekäeliselt rikkuma.
See, mida mõni kuritahtlik rähn koolimajaga väljast on teinud, ei tule arvesse. Linnul linnu mõistus. Rõõm, et nüüd on kured rähni välja vahetanud. Rõõmu teeb, et meie koolisöökla on endiselt väga heal tasemel ja tublid kokad, kes on järjekordselt valmis osalema parima koolisöökla konkursil. Rõõmu teeb, et esimesse klassi tuleb nii palju õpilasi, et saame teha lausa kaks klassi. Suur rõõm on ka selle üle, et õpetajad on kõik viimseni olemas.
On sul meeles mõni eriline 1. september?
Anne Mäeots: Meenuvad viis 1. septembrit. Esiteks 1. september 1969, kui ise kooliteele asusin. Kramplikult korralik, istumas selg sirge ja peopesad kõrvuti laua peal oli päris hirmuäratav oodata oma järjekorda, et teatada klassikaaslastele ja nende vanematele enda ja oma vanemate ees- ja perekonnanimed.
Minu jaoks osutus probleemiks mu isa eesnimi Vladimir, mis esiteks oli keeruline ütelda ja teiseks tekitas küsimuse, miks peab ütlema Vladimir, kui isa nimi on ju Volli. Naabripoisiga saigi nalja, sest tema ei olnud selleks etteasteks nii hästi ette valmistatud kui mina. Nimelt oli tema isa nimi Bernhard ja kui tuli naabripoisi kord vastata, siis vastas ta "Pänn". Aivari emal olnud väga piinlik, kui ta pidi nime täpsustamiseks hõikama selja tagant: "Ei, Aivar, mitte Pänn, vaid Bernhard"!
1. septembril 1979 valitses nukker meeleolu seoses peagi eesseisva kooli lõpetamise ja lahkumisega koolist; pisut ehk olime uhked selle üle, et oleme Moskva olümpiaaasta abituriendid.
Kolmas, neljas ja viies 1. september on seotud mu laste kooliminekutega. Alguses 3-liikmelise, siis 4- ja 5-liikmelise perena, oli väga tore ja uhke tunne viia oma lapsi esimesele kooliaktusele.
Minu jaoks on 1. september alati olnud emotsionaalselt tähtis päev - see on pere, kogukonna ja riigi ühtekuuluvuse päev.
Virge Ong: Esimene september on minu jaoks kahel korral olnud erilisem kui teised, sest siis on teiste laste hulgas kooli tulnud ka minu enda lapsed. Esimene neist teenib tänaseks juba ise oma igapäevast leiba, teine on alles teehakul.
Koolijuhile on 1. septembrid alati erilised ja seda eelkõige laste pärast, kes taas kooli tulevad, kogu uut kooliaastat ettevalmistava melu ja uue etapi alguse pärast. Teisalt on 1. september eriline oma kooliteed alustavate kooliuusikute pärast, sest neist pakatav koolirõõm ja teadmisjanu paistab kaugele.
Missugune on sinu sõnum algava õppeaasta puhul vallarahvale?
Anne Mäeots: Soovin, et hoolite iseendast ja hoolitsete oma lähedaste eest. Lapsevanematele soovin jõudu ja jaksu laste kasvatamisel ning suunamisel.
Usun, et igaüks teist annab oma panuse kujundamaks kodukohta kõige paremaks elamise ja töötamise paigaks! Toredat ja töökat tarkusekuud!