Komöödiateatri sünd Pilistvere rahvamaja laval
Mitte et varasemad „Põrpijate" teatritükid oleksid kehvad olnud - sugugi mitte. Aga seekord ma tajusin vahet. Ma tajusin professionaalsust. Ja on arusaadav ja andeksantav, et „Varjuline linnumaja" jõudis lavalaudadele alles mai lõpus, sest tulemus oli ootamist väärt. Pikk prooviperiood tagas ka selle, et Pilistvere rahvamaja saal oli teatrinäljast publikut täis. Kaks vaheaega andsid aga teatrikülastajatele võimaluse kohvi ning kohvikõrvast rüübata. Nagu päris. Oligi päris.Kui sageli kipub harrastusteatri näitleja olema etendus etenduse järel ikka samas rollis, siis seekord oli ümberkehastumisega suurepäraselt hakkama saadud. Rein Vahtra vuristas laval keeles, mida ta tõenäoliselt päriseluskuigi tihti ei räägi. Kui eelmises lavastuses ei antud Taavo Šefferile veel palju sõnu öelda, siis nüüd oli tal juba ütlemist küll - ja krõbedalt. Ka Tõnis Riisk paistis laval olemist nautivat. Andrus Ojalille mängitud tuhvlialune abielumees tõi juba lavale ilmudes saali naerupahvakuid. Selle aasta etenduse Kuldõuna annaksingi Andrus Ojalillele. Samuti ei või mainimata jätta Tarmo Siimula lakoonilist kuid ülikoomilist rolli.
Viimasel ajal on igas näidendis olnud ka keegi lavadebüüti tegemas jasel korral oli selleks gümnaasiumiõpilane Elisabeth Paulus. Valju hääle ja selge kõnega tüdruk, kes lavanärvi ilmselt emapiimaga kaasa saanud.
Lavakujundus oli külluslikum kui mõnes varasemas etenduses, kuid ega üks peen suvemaja võigi viletsam olla. Kõnekat rolli mängis uks, mille kaudu lahkuti või saabuti bravuurikalt, põgenedes või alandlikult. Ja teisele korrusele ei ole samuti Pilistvere rahvamaja lavalaudadelt varem pääsenud.
Selle näidendi taustahelid olid samuti suurepärased. Mäletatavasti võis seal kuulda nii teekannu vilinat kui kassi kräunumist ning autode saabumisi-lahkumisi ja koerte haukumist.
Kas näidendi lõpus jäi siiski midagi vahele või pidigi suur üksteisega leppimine saabuma nii äkki, saan ma teada siis, kui etendust uuesti vaatama pääsen.
Tõrvatilgana oli publiku seas peale etenduse lõppu kuulda nurinat, et valla kultuurikomisjoni tänusõnad teatritrupile olemata jäid. Aplausile ja lähedaste lilledele lisaks väärib selline ettevõtmine ka katusorganisatsiooni tähelepanu.
