Kõnnime terviseks!
15. mail algab Käi Jala! Tervisekõnni kevadkampaania, mille eesmärk on tõsta inimeste liikumisteadlikkust ning füüsilist aktiivsust igapäevategevustes.
Kõik me oleme kogenud liikumisest saadavat positiivset enesetunnet ja paranevat füüsilist vormi. Miks mitte muuta see regulaarseks harjumuseks?
Hädaks ülesöömine ja vähene liikumine
Meditsiiniteaduste doktor Mari Järvelaidi sõnul on 21. sajandi levinumateks terviseriskideks heaoluühiskondades ülesöömine ja vähene liikumine. Paljud inimesed teevad vähe füüsilist tööd, liiguvad minimaalselt ning tarbivad üleliia palju toitu, mille tulemuseks on rasvumine, südamerütmihäired, kõrgvererõhutõbi, luude hõrenemine, vähene vastupanu nakkushaigustele, kõrgem Alzheimeri tõve risk jms.
"Täiskasvanud inimene vajab vähemalt 150 minutit kehalist aktiivsust nädalas, et jääda terveks, seda näitavad paljud teadusuuringud. Lapsed peaksid saama aktiivselt liikuda 1,5 tundi päevas, vanemaealistele piisab 20-30 minutist 2-3 korda nädalas selleks, et säilitada tervist ja elada oluliselt kauem tervena võrreldes kehaliselt passiivsete eakaaslastega," rääkis Järvelaid.
Doktor Järvelaid soovitab liikuda 10-20 km päevas. Tegelikult kulgeb aga tema sõnul paljude päev marsruudil autokontor- auto-kodu ja kõndimist on kokku vaid 100 meetrit. Kuna juba poolel rahvastikust on hädaks paljud passiivsusest tingitud haigused, ütleb Järvelaid, et viimane aeg on kõigil hakata liikuma. Liikumisega on Järvelaiu sõnul saavutatud Austrias ja Austraalias 70% südamehaigustesse suremuse langus. Eestis on aga 55% surmajuhtudest põhjuseks südame- veresoonkonna haigused.
"Selleks, et süüa, tuleb energiat kulutada," sõnas Mari Järvelaid. 100 grammi karamelli päevas annab tema sõnul vähese liikumise juures 10 kg liigset kehakaalu aastas.
Tund tervisekõndi on aga efektiivseim kehakaalu reguleerimise viis, sellega saab tööd õlavööde, kaob stress ja kulub 100 grammi kehakaalust.
"Ainuke viis terveks jääda on liikuda," ütles Järvelaid.
Pärast 40-minutist kõndi on immuunsüsteem kuni 48 tundi paremas seisus. Eakatel hoiab liikumine ära dementsuse ja nõdrameelsuse. Ka diabeet ja kõrgvererõhutõbi tulevad hiilivalt, põhjuseks vähene kehaline koormus. Inimene pole liikumiseks kunagi liiga vana. "Inimesed jäävad vanaks sellepärast, et nad vähe liiguvad," väitis Järvelaid.
"Oma tervise eest hoolitsemine ja liikumine on eneseväärikuse ning ka kultuuri küsimus," ütles Mari Järvelaid. Ta soovitas planeerida harjutused samale kellaajale, sest kuna organismil on oma mälu, siis teab keha juba liikumiseks valmis olla.
Sven Sesteri uus elustiil
Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul peaks elama nii, et kehakaalu langus poleks mitte eesmärk, vaid tegevuse tagajärg. Igasse päeva peab mahtuma vähemalt tunnike aktiivset kehalist tegevust, rääkis Sester, kellel veel kaks aastat tagasi ta enda sõnul lips lebas kõhul. Nüüd see lips ripub kaelas.
Kaks aastat tagasi kaalus Sven Sester 146 kg ning 100 meetrit liikuda oli talle raske. "Kuni ühel päeval käis krõks, et nii enam edasi ei saa," rääkis Sester. Seepeale läks ta kulturist Ott Kiivikase juurde nõu küsima. Kiivikase abikaasa, personaaltreener ja toitumisnõustaja Nadja Kiivikas soovitas: "Hakka liigutama, hoia pulssi 120 lööki minutis."
Sven Sester alustas spordisaalis jooksulindil käimisega. 5 km tunnis käies oli ta 20 minutiga higine ja märg. Avastas aga peagi, et asi läheb aina paremaks, kuni sai juba joosta. Nüüd jookseb Sester iga päev hommikuti 10-15 km.
"Kaks aastat tagasi oli mu eesmärk kaalu langetada, nüüd on kaalulangetamine tagajärg, eesmärk on elustiili muutus," rääkis Sven Sester.
Personaaltreener Martin Münzi sõnul pakuvad pargid ja terviserajad meile lugematult võimalusi igapäevasesse jalutuskäiku koormust tõstvaid harjutusi lisada. "Kasutage ära pargipingid, trepid, rannaliiv ja merevesi ning nautige liikumist," ütleb Martin Münz.
Käi Jala! Tervisekõnni näol on tegemist ettevõtmisega, mis püüab muuta liikumise lihtsaks, kaasatõmbavaks ning aidata leida motivatsiooni sellega igapäevaselt tegeleda. Eesti ainukesel veebipõhisel liikumisüritusel osalemine on kõigile jõukohane ning eriti hinnatakse osalejate hulgas võimalust valida ise nii aeg, koht, et oma päevakavasse liikumine mahutada.
Registreerimine Käi Jala! Tervisekõnni kevadvõistlusele juba käib ning kõik kevadel registreerujad võistlevad sügisvõistlusel ja vahepeal toimuvatel ergutusüritustel tasuta. Treeningpäeviku kasutamisõigus säilib kuni 2012. aasta kevadeni.
_______________________
SOOVITUS
Täiskasvanud inimene vajab vähemalt 150 minutit kehalist aktiivsust nädalas. Lapsed peaksid saama aktiivselt liikuda 1,5 tundi päevas, vanemaealistele piisab 20-30 minutist 2-3 korda nädalas.
