Kontoritöötajast õmblejaks: Oma perele õmmeldud kaisujänesed kujunesid tõeliseks hitiks
Jõulueelne aeg ühes Laagri kodumajas. On juba sügavpime öö, aga köögituli veel põleb. Pojad Aleks ja Gregor ning tütar Andra magavad juba õndsat und, pesamuna Mirtel on uinunud aga issi kaisus, kui nende ema sehkendab ikka veel õmblusmasina taga. Ümberringi värvilised kangatükid ja erinevates valmimisstaadiumites lelud.
Sadadesse kingipakkidesse oodatakse jõuluõhtuks just Kaireti tehtud kaisujäneseid. Nii disainib naine kuuvalgel pehmeid ja eheda olemisega tuduloomi, sobitades kleiditooni loomakese kõrvade värviga, vuristades ruudulisele pihkseelikule alla pitsiriba, pressides peenikestele jänesejalgadele pehmenduseks vatiini sisse ning nõeludes näolapile silmad ja ripsmekaare. Mõnel ööl jätkub uneaega Kairetile vaid paariks tunniks.
Paar päeva pärast pühi näeb Kairet siiski täitsa triksis välja. Tunnistab, et hoolimata viimase paari kuu hullumeelsest töötempost, jõudsid kaisujänkud siiski õigeks ajaks kingipakkidesse ning teadmine, et tema looming inimestele korda läheb, korvab kõik puuduolevad unetunnid.
Esimesed kaisujänesed tegi Kairet 2009. aastal. Lihtsalt kingituseks. Siis said oma isiklikud kaisuloomad padjale Kaireti enda lapsed. Ja siis õdede ja sõprade lapsed. Ja siis tuli keegi, kes oli kuulnud ja näinud kusagil tema tuduloomi. Ja nüüd on kuidagi ootamatult juhtunud nii, et Kairetil on oma pisike pereettevõte ja tellimused ulatuvad sadadesse. Jänese õmblemise originaallõiked on suisa patenteeritud.
Enne veel, kui Kairet oma tunnuslooma juurde jõudis, tegutses ta 15 aastat pangandusmaailmas. Kõik oli kena: palk stabiilne, töökeskkond väga hea, kolleegid mõnusad, aga hing ihkas midagi enamat. Murdepunktiks sai kokkupuude tollal alustava pisiettevõttega JOIK, mis vormis naise soovi konkreetseks - tahan ka käsitööseepe ja küünlaid valmistada. Ise, oma kätega. Paraku peeti pangatöötaja ja koolitaja taustaga CV-d lihtsa seebivalmistamise jaoks liiga heaks ja nõnda Kairet seda tööd ei saanudki. Aga samm uude maailma oli juba astutud.
Kairet sulges enda järel pangaukse ja tutvus ökotemaatikaga, olles müüjaks ühes pisikeses Ökopoes. Kolm aastat õpetas ta lapsi Rocca al Mare lasteaias, mis oli Kaireti sõnul väga inspireeriv ja loominguline töökogemus. „Kollektiiv on seal nagu üks suur ühtehoidev pere, kuhu on alati tore külla minna," meenutab ta. Ning siis täitus Kaireti üks suur soov - pere pesamuna Mirteli sünd! Just sellest hetkest hakkas kirg õmblemise vastu vallutama Moistuste majapidamist.
Köögilauale ilmub naise keskkooliaegne õmblusmasin Tšaika (Kairet: „Supermasin, aga funktsioone on vähevõitu"), mõne aja pärast sekundeerib ligi veerandsaja-aastasele uunikumile uus uhke Husqvarna (Kairet: „Paksemat riiet hästi ei õmble, aga selle eest on tikkimisprogramm"). Siin-seal vallutavad kööginurki kohvrid, täiskuhjatud erinevaid kangatükke, mida naine käib otsimas erinevatest sekkaritest: Humanast, Paavli kaltsukast ja mujaltki.
Taaskasutus on kogu Kaireti ettevõtmise alusloogika. „Meie poodide kangavalik pole kõige ilusam ja karedad-torkivad on nad ka enamasti. Kunagi ei tea ka seda, mis kangast peale pesemist järele jääb. Meeste puuvillased triiksärgid ja voodipesud, mida on kordi juba pestud, peidus olevad mürkained on väja uhutud - need on minu meelest laste jaoks kõige pehmemad ja paremad materjalid," räägib Kairet.
Kangad ise inspireerivadki Kairetit. Ta näeb neis särkides ja padjapüürides mitte asjade esialgset funktsiooni, vaid tema peas muundub iga põnevam särgitriip kaisujänese kõrvadeks ja ja tavaline puuvillamaika etnobarbide punupatsiks.
Etno-barbi on pehmete unejäneste kõrval teine toode, mis klientide seas ootamatu populaarsuse saavutanud. Kuna Kairet on oma olemuselt õhinaga katsetaja, kes pikalt ühes registris püsida ei malda, disainis ta kaisujäneste kõrvale uue toote. Etno-barbil on päris-isendiga sarnased pikad-peenikesed käed ja jalad ning spetsiaalne rõivakollektsioon.
Aga muus osas puudub tal silmnähtav side originaaliga. Puudub plastmaterjali ja masstootmise isikupäratus, kodukootud barbipreili on käe all pehme ja omane. Kuigi silmnägu on sel pupel tahumatum, perfektsete põsesarnade väljajoonistumine pole olnud ilmselgelt eesmärk, on temas mingit ürgset omasust ja sidet selliste kaltsunukkudega, millega võisid mängida tänaste laste vana-vana-vanaemad.
Üldse usub Kairet, et selle vahepealse lääne-vaimustuse, mil meie poelettidele ilmunud plastmassist ja värvilised vidinad olid staatuse ja edukuse sümboleiks, on eestlased tänaseks kenasti üle elanud ja pöördutakse üha enam tagasi algupärase juurde. „Me oleme ju käsitöö rahvas. Võimalik, et see on suisa meie geneetilises koodis kirjas. Meil on nii palju inimesi, kes oma kätega teevad nii ilusaid asju," rõõmustab Kairet.
Ka Kairet ise on oma näputöölist kompetentsi üha kasvatanud. Kogu aeg käib nii kaisujäneste kui etno-barbide õmblemisega kaasas tootearendus. Küll venivad lelude jalad pikemaks, õige sabatuti kujundamine jänesele (noh, et püksid mugavalt jalga mahuksid) võttis aega ja testimist, barbid on jalga saanud baleriinisussid, rääkimata rõivakollektsioonidest, mis ulatuvad pidžaamast ballikleidini.
Konventsionaalsusest Kairet end kanda ei lase - jänes võib olla ka helesinine ja tipitäpiline, nagu oleks tuulerõugetes, loomakese koiba võib ehtida trendikas tätoveering, neid võib komplekteerida kahekaupa näiteks pruutpaarina - tüdrukloom ja poissloom kõrvu, piduriided üll. Loomupärast andi ja võimet kujutleda end pisikeste inimeste mängumaailma on sellele meistrile ikka kohe isuga antud.
Ja tootenimekiri aina laieneb. Jänestelepupedele on lisandunud öökullid ja tuduhiired (mille sabaots on disainitud lutihoidjaks), kui rääkida mänguasjadest, aga Kairet vuristab õmblusmasinal kokku ka omanäolisi poekotte, kodukaunistusi, kaarte jne.
Kuid ega heast ideest ja tugevast teostusest alati ei piisa, et asi ärilist mõõtu välja venitaks. Kairetil oli õnne, tema kaisujänesed pakkusid huvi JOIKi looduskosmeetika poele, sealt edasi kaunistasid need kaks aastat Stockmani kaubamaja jõululette. Tänaseks on naise valmistatud tooted pakkumisel mitmetes käsitööpoodides ja on jõudnud seeläbi ka välismaiste klientideni.
Lisaks võib teda näha tütar Andraga aasta läbi erinevatel laatadel, kus osalemist lelude looja lausa naudib. Ja loomulikult ei saa alahinnata lihtsalt sõna levimist nii netis kui päriselus, sest just sellest Kaireti pisike äri alguse saigi.
Paariaastase tegutsemise ajaga (sellise, kus võib rääkida juba pärisettevõtte dimensioonidest) on müük kenasti tõusu näidanud ja kulud nulli saadud. Uuest aastast kavatseb Kairet siseneda tasakesi ka lasteriiete turule, sest näeb seal oma ideedele selget nišši.
„Siis pean ikka vist mõne abilise kõrvale võtma, pere kõrvalt ikka päris kõiki plaane, mis peas on, üksinda ellu ei jaksa viia," tõdeb naine. Kuigi päris üksi ei ole ta oma projekti siiski kunagi vedanud. Kaireti jutt viib mingil hetkel ikka ja jälle välja pere juurde - tütar Andra ja abikaasa kaasaelamine ning toetus on mänginud kõige juures elulist rolli. Selle juures, et Kairet leidis julgust jätta stabiilne päevatöö pangas ja leida elus just see tegemine, mis teda õnnelikuks teeb. Ja rahulolu ning lausa inspireeriv õhin praksub välja igast Kaireti sõnast ja näoilmest. Ja üks asi teeb Kaireti veel õnnelikuks. Hetked, kui näiteks kesk suvist laadamöllu möödub tema leluletist pisike inimene, heidab ainult pilgu, sirutab käed, haarates pihkudesse ühe kaisujänese, tõstes selle kurgu alla, otse naha vastu ja ütleb veendunult: „Emme, see on minu oma!"
„Kui sa näed sedasi ehedalt, et sinu tehtu läheb tõesti nii-nii korda, siis see annab tohutult inspiratsiooni ja arusaamist, kui õige otsuse ma olen teinud," ütleb Kairet.
Kommentaare MiMoDesigni Facebooki lehe pildialbumist:
• Millistes poodides neid hetkel leidub? Nägin neid täna Uue Maailma festivalil ja armusin ära! Varsti läheb tarvis.
• Pane jah siia ka veel pilt üles, siis saab vaadata, et voh näed, selle oleks ikkagi ka pidanud ära ostma. Ma muidugi tahan neid kaht ju ka nüüd... aga, tead, prindin pildi välja, raamin ära ja katsun rahule jääda. Diagnoosisin enesel just jänesesõltuvuse.
• Kõik need tr iibud-täpid-pitsid ajavad täitsa hulluks, imelised, ehk siis imeline hullumine.
_______________________________
Ettevõte: MiMo OÜ
Tegutseb: aastast 2011
Aadress: mimodesign.eu ja Facebook MiMoDesign, tooted leitavad kauplustes: Joik www.joik.ee
Sidruniga tee www.sidrunigatee.ee
Loomekombinaat www.loomekombinaat.ee
Les Petites www.lespetites.ee
Milla vanakraam Tartus www.facebook.com/pages/Milla-vanakraam/
Loomelood www.facebook.com/Loomelood
www.maarjamagdaleenagild.ee
Tegevusala: taaskasutusdisain
Tooted: kaisujänesed, kaisuhiired, kodukaunistus, poekotid jm.
