Mida sellest pikast jutust järeldada?
Oluline on söögikordade vahepeal mitte "näksida" - peale sööki peab suu saama umbes 3 tundi "puhata" - see tähendab, et ka juua on soovitav ainult vett, sest igasugune muu jook sisaldab toitaineid, mis toiduga sarnaselt muudavad suukeskkonna happelisemaks.

Nüüd "pisikutest". Kaaries on ka nakkushaigus, kuna hambaauke ja igemepõletikku tekitavad mikroobid kanduvad edasi inimeselt inimesele. Teaduslikult on tõestatud, et lapsel sündides selliseid mikroobe suus ei ole. Ta saab need varases lapseeas oma lähedastelt. Juba siis, kui imikul veel hambaid suus polegi, võivad mikroobid olla seal "ootel" ja esimeste hammaste lõikudes tekib kohe soodne võimalus nende kahjustamiseks, kuna imik imeb sageli ja pikalt rinnapiima. Seega, mida kaugemale meil õnnestub lükata lapse "nakatamine" kaariesetekitajatega, seda väiksem on oht, et väikelaps vajab hambaravi.

Selleks, et väikese inimese hambaid kaitsta, peab hoolikalt jälgima, et tema suhu ei satuks teiste koduste suust lusikad, tassid, toidupalad. Täiesti lubamatu on mahakukkunud luti oma suus "puhastamine". Lapse hambaid peaks eale vastava hambaharjaga hakkama puhastama esimeste hammaste suhutuleku järel, hambapastat hakata kasutama siis, kui laps oskab ise välja sülitada.

Miks on hambapesu vajalik? Söömise järgselt jääb hambapindadele hambakatt, milles kahjulikel mikroobidel on väga head elutingimused. Selleks, et nende mõju suus vähendada, tuleb hambapindadelt katt eemaldada. Seda saame teha vaid hambaid hoolikalt harjates. Nätsu või porgandi närimine ei puhasta hambaid piisavalt. Igapäevaseks hambapesuks on vajalikud sobiv hambahari ja hambapasta. Hari tuleks valida kasutusmugavuse järgi, soovitav on väiksema peaga pehme (soft) hari, millega pääseb ligi kõigile hammastele. Liialt kõva hari võib vigastada hambaemaili ja ka igemeid. Hoolikas hambapesu kestab vähemalt 2-3 minutit. Järjest tuleks harjata kõik hammaste pinnad eraldi, alustades alumise või ülemise hambarea otsast lühikeste edasi-tagasi liigutustega hambarida pidi edasi liikudes. Hari peaks olema poolviltu umbes 45 kraadise nurgaga igeme poole - siis puhastab ta hästi igemeäärset hambapinda ja masseerib ka igemeid. Eraldi tuleb harjata ka sisemisi ehk keelepoolseid pindu ja purihammaste mälumispindu. Esihammaste seestpoolt puhastamisel hoida harja püstiasendis ja harjata tõmmates väljapoole. Hambapastat panna harjale hernetera suurune kogus. Hambahari vajab uuendamist 2-3 kuu järel, kui on näha, et harjaste otsad muutuvad ebaühtlaseks. Hambaid harjates ei tohiks liiga tugevat survet anda, parem on hoida harja käes nagu pliiatsit.

Jäävhammaste puhul on vaja eraldi puhastada ka hambavahed - hammaste kokku puutuvad pinnad, kuhu tavaline hambahari ligi ei pääse. Selleks kasutatakse hambaniiti, mida võetakse umbes 30-50 cm jupp, keeratakse ümber mõlema käe nimetissõrmede ja viiakse see õrnalt edasi-tagasi liigutustega hambavahedesse hõõrudes eraldi kumbagi hambapinda. Selline kõikide hambavahede niiditamine peaks olema igaõhtuse hambapesu osa. Peale korralikku hambapesu peaksid hambad keelega katsudes tunduma siledad. Oluline on jälgida ka seda, et hambaid ei pestaks vahetult peale sööki, vaid vähemalt 20-30 minuti möödudes, kuna söömisel tekkivas happelises suukeskkonnas on hammaste pinnad õrnemad ja harjamine võib neid siis liigselt "kulutada".

Juba väikelapseeas peaks hakkama kujundama harjumust külastada regulaarselt hambaarsti. Kuni 19-aastaseks saamiseni tasub laste hambaravi eest haigekassa. Soovitame tuua lapsi kontrollile 2 korda aastas. Peale selle, et probleemid saab sagedastel külastustel varakult avastatud, muudab see ka hambaravikabineti ja arsti lapse jaoks tuttavamaks, ta läheb sinna julgemalt ja nii sujub ka ravi lihtsamalt. Väga oluline on, et täiskasvanud ei tekitaks tahtmatult lastes ohutunnet. Näiteks laused "ära karda", "ega haiget ei tehta" mõjuvad lastele ohumärkidena - ilmselt on, mida karta ja võimalus haiget saada. Samuti panevad lapsed tähele täiskasvanute omavahelisi jutte. Ka täiskasvanutel soovitame vähemalt 1 kord aastas läbivaatusel käia, mitte oodata, kui midagi hakkab muret tegema. Väikesi auke, mille parandamine on oluliselt lihtsam ja odavam, pole inimesel endal enamasti võimalik märgata.

Samuti on vähemärgatav algav igemete ja hamba kinnituskudede krooniline põletik ehk parodontiit. Regulaarselt on vaja puhastada hambakivi ja kontrollida igemete tervist. Kui hammas on juba tuntavalt katki või koguni valutab, vajab see juba oluliselt keerukamat ja kallimat ravi. Kaugelearenenud parodontiidi tõttu liikuvat hammast pole sageli võimalik päästa. Kahjuks näeme vastuvõtul sageli, et inimene tuleb valutava hambaga vastuvõtule, keeruka ravi hind mõjub ehmatavalt, samas selgub, et hambaarsti pole külastatud aastaid. Võib kihla vedada, et näiteks 2 aastat tagasi oli sama hammas väikese augukesega ja sellele oleks saanud panna lihtsalt väikese täidise. Eriti kurvaks teeb, kui selgub, et ka hambavalus laps pole mitu aastat hambaarsti külastanud. Siin võib küll lastevanematele hoolimatuse pärast etteheiteid teha.

Hooligem siis endast ja oma tervisest, sest hammaste tervis on kogu organismi tervise osa.

Teatavasti on Suigu külas joogivee fluorisisaldus kõrgem (norm on 1-1,5mg/l). See tähendab, et laste vahelduvas hammaskonnas, kus jäävhambad formeeruvad, on hammastele fluoroosi tekkimise oht. Hambad võivad muutuda kollakas-pruunitähnilisteks. Ülemäärane fluor ei kahjusta enam hambakudesid pärast hamba läbilõikumist suuõõnde.

Piirkonnas, kus on kõrgem fluori sisaldus joogivees, on soovitav eelkooliealistel lastel kasutada toiduks vähese fluorisisaldusega toitaineid, nagu naturaalsed mahlad, jogurt, piim ja juurvili madala fluorisisaldusega piirkonnast. Joogiks kasutada madala fluorisisaldusega lauavett. Laste hammaste puhastamisel hammaste formeerumise perioodil kasutada ainult lastele mõeldud vähese fluorisisaldusega hambapastat, et vältida selle allaneelamisel pidevalt täiendava koguse fluori saamist. Selles piirkonnas peaks ennetamine algama juba raseduse perioodil.

Soovitav oleks võtta oma joogivee proov ja viia analüüsimiseks Tervisemetisse, sest piirkonniti võib vesi olla erineva fluorisisaldusega juhul, kui erinevatest veekihtidest toituvad puurkaevud on veevõrku ühendatud eraldi.

Hoolitsege oma tervise ja suuõõne tervise eest regulaarselt.

Nele Uibo, hambaarst
Maaja Voll,
näo- lõualuukirurg kliiniku juhataja