Kõo valla eakate huvireis viis Jõgevamaale
Osalenute tänusõnad kuuluvad meie alati rõõmsameelsele Katre Saarele, kes oli kokku pannud huvitava programmi. Esiteks külastasime Puurmani mõisa, mis on alles hiljuti restaureeritud.
Mõisa härrastemaja, milles tegutseb praegu Puurmani gümnaasium, on pigem loss. Tundub, et sealsed kooliõpilased võivad end tunda tõeliste krahvide-parunite järeltulijatena, kui saavad õppida sellises suursuguses hoones. Peale mõisa võõrandamist Eesti riigi poolt asutati seal kool juba 1923. aastal. Arvata võib, et just see järjepidev kasutus on päästnud nii ilusa lossi hävingust. Restaureerimine oli teoks saanud Norra riigi abirahadega ja tõesti väga põhjalikult tehtud.
Isegi osaliselt olid algsed tapeedid taastatud. Saime külastada kõiki ruume ja ülevaate mõisa pargile lossi viiekordsest tornist.
Sealt suundusime Äksi Jääaja keskusse Saadjärve kaldal. Suures kolmekordses hoones on ekspositsioon, mis jutustab meile jääaja tekkepõhjustest ja mõjust Põhja-Euroopa loodusele. Esimesel korrusel on väljapanek maailma taustal jääaja ajaloost ja loomadest. Teisel korrusel jääajast Eestimaa pinnal, jääaja looduse arengust ja selle kajastustest rahvamuistendites.
Kolmandal korrusel oli ülevaade kliimamuutustest ja taimestikust- loomastikust erinevatel ajaetappidel ning inimese roll selles. Kõige muljetavaldavamad olid esimesel korrusel väljapandud kaugete jääaegade elanikud: mammut pojaga, ürghirv ja koopalõvi loomulikus suuruses.
Juba tagasiteel, peatusime Jõgeval ja külastasime tuntud ja armastatud luuletaja Betti Alveri muuseumi. Saime tutvuda luuletaja eluloo, loominguga ja taustaga, milles Betti Alver kujunes. Ta on sündinud Jõgeval, tema vanemad olid seotud tsaariajal rajatud raudteega. Selles maja-muuseumis oli lisaks Betti Alverile väljapanek Jõgeval sündinud uue-ärkamisaja kirkast muusikust Alo Mattiesenist.
Muuseumi direktor oli ise olnud Alo koolivend ja ta jutustas huvitavalt Alost kooliajal ja kui inimesest ning kui muusikust. Saime ka huvitavaid andmeid Jõgeva linna ajaloo kohta. Tühjale kohale rajatud Jõgeva raudteejaam sai oma asupaiga seoses sellega, et oli vaja tagada teatud mõistlik vahemaa jaamadele uuel 1879.a. ehitataval Tapa- Tartu raudteel. See elavdas raudteeäärsete piirkondade elu-olu ja nii hakkas jõudsalt jaama ümber kujunema asula, mis saigi juba 1938. aastal linnaõigused. II Maailmasõja ajal hävis suurem osa linnast. Küüditamise ajal viidi Jõgeva jaama kaudu Siberisse kõige rohkem inimesi, ilmselt oma soodsa asukoha tõttu Kesk- Eestis.
