Mulle meeldis, et kogu üritus oli üles ehitatud mitte niivõrd parimate väljaselgitamisele kuivõrd piima propageerimisele, teadmiste jagamisele ja maaelu väärtustamisele.

Kohale olid toodud lambad uttedega ja lehmad. Lapsed said sõita poniga, kiikuda, lambaid silitada, töötubades osaleda jne. Tegevusi oli kõikidele.

Kes soovis sai jalga puhata, vaadata erinevaid etteasteid ja näitemängu. Kohapeal valmistati võid, sõira ja leiba, mida sai ka degusteerida. Väljapanekutest maitses eriti uus viinamarja-rohelise tee jogurt.

Kui kokad olid oma toidud valmis saanud, siis žürii sai hindamiseks ühe portsjoni ja ülejäänud toitu said piimapäevalised hinnata. Väljas oli küll kuumust omajagu, aga soe supp maitses külastajatele väga hästi.

Rabarberikoogi tükid kadusid õige kiiresti kandikult. Kõikide võistlejate toite ei õnnestunudki maitsta, sest kõht pole kummist ja potidpannid said kähku tühjaks.

Žürii andis välja esikoha Kose-Uuemõisa kooli kokkadele, ülejäänud võistlejad jäid teiseks.

Meie kooli meeskond jäi üritusega väga rahule. See oli ilus töine ja südamlik laupäev, kus kõik ei olnud arvestatud rahaks. Alati on midagi teistelt õppida.