Koolipoisi meenutus: kuidas maeti kõigi aegade suurimat hirmuvalitsejat Uusna koolis

 (26)
Koolipoisi meenutus: kuidas maeti kõigi aegade suurimat hirmuvalitsejat Uusna koolis
Foto: Ilmar Saabas

5. märtsil 1953. aastal suri kõikide rahvaste isa, Jossif Stalin. 9. märts polnud tavaline koolipäev – ilm oli udune ning oli suure juhi matusepäev. Eelmisel päeval oli koolis antud käsk – kuuseoksake kaasa võtta ja pisarapühkimiseks taskurätt tasku! Enamus pioneere ja komnoori seda ka tegid. Nii panidki nad igaüks oma oksakese seinal rippuva juhi portree peale, sest kord oli kord ja seda tuli täita. Aga Uusna kandi poisid, tulles Keremi karjalaudast mööda, haarasid sealt kaasa hoopis suuremad oksad. Need olid mõni päev varem sinna traktoriga veetud (kui vitamiinirikas haljassööt), sest suures kommunismiehitustuhinas ja lõputute kõnepidamistega oli suvel ununenud hein tegemata…

Mõnel poisil oli oks nõnda suur, et lausa lohistas seda enda järel. Ja nii tekkiski korralik haokoorem portree otsa. Ja siis see algas. Lapsed, õpetajad, teenijad - kõik seisavad saalis. Klaveri peal olevas raadios katkeb mitu päeva kestnud leinamuusika. Löövad Kremli kellad. Kell on 12. Hakkavad huilgama kogu Nõukogudemaa vabrikute, tehaste, laevade, vedurite ja muude vilekandjate sireenid. Keegi ei tohtinud kusagil liikuda. Viieks minutiks seiskus kogu maa. Ja järsku käis ragin. Seinal rippuvale haokoormale ei pidanud naelad ja nöörid vastu, kõik see oli korraga minu seljas. Saalis tekkis segadus. Mina röökisin täiest kõrist klaasikildude ja oksahunniku all…

Koolidirektor tormas mind päästma, sikutades mind jalast ja korjas klaasikilde. Selgus see, mida keegi ei võinud teada: selga oli mulle kukkunud mitte ainult Stalini, vaid ka Hitleri ja Pätsi portreed. Nii oli ajastu muutustes endine koolijuht need portreed lihtsalt üksteise taha kinni kleepinud. Direktor hõikas kütja Haraldile, et visaku tulle see rämps! Harald küsis veel vastu, et kas seltsimees Stalin või? Nõnda maeti seda kõigi aegade suurimat hirmuvalitsejat Uusna koolis. Ametlikult oli teda «kõikide rahvaste isaks» tituleeritud ja külanaised itsitasid, et no pidi tal ikka riist olema. Ma olin kuulnud ja teadsin, et on põllutööriistad ja köögiriistad, aga mida selle riista all mõeldi, jõudis minu teadvusse hiljem.

Jõudsin oma õe ja vendadega viimaks koju. Isal oli lugu kuuldes hea meel ja ema pani külma lapi mulle muhu peale. Mis sai Hitleri ja Pätsi pildist, ei ole teada, aga Stalini pilt oli järgmisel päeval raamis tagasi.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare