Väikefirma Minimudel

Ettevõtlike tüdrukute juhendaja Krista Savitschi sõnul erineb minifirma tõelisest ärifirmast üksnes selle poolest, et on õppeprotsessi osa.

„Minifirma on ettevõtlusõppe programm, mis on üles ehitatud väikefirma tegutsemise põhimõtetele,“ avas juhendaja programmi toimimise põhimõtet.

„Õpilased loovad oma firma, valivad toote, jagavad ametid ja tööülesanded.“

Johanna Brita täpsustas ettevõtte tööjaotust tutvustades: „Paberitöö ja raamatupidamisega tegeleb põhiliselt Arina, mina teen müügitööd ja Anna valmistab kõik tooted.“ Laatadel aitab neid müügiassistent Ruth Kübard.

Mõtte minifirma loomiseks käis õpilastele välja Krista. Paljudele tundus see põnev, kuid idee tasandist kaugemale jõudsid vaid Brita, Arina ja Anna, kellele andis lõpliku tõuke tegutsemiseks kooli ettevõtluspäeval loenguga esinenud ettevõtja ja mentor Kari Maripuu.

Kari on jäänud J.B.A.A mentorina tüdrukute kõrvale. „Nad on väga noored ettevõtjad .Ehkki neiud on ka väga tublid, oleks neil ilma reaalse valdkonna kogemuseta väga raske võtta seisukohti, millises suunas või kuidas edasi liikuda,“ rääkis Kari aspektidest, mis teevad noortel ettevõtluse alustamise keeruliseks. Jagades tüdrukutega oma kogemusi looduskosmeetika valdkonnast, on Kari andnud minifirmale sisendi, mille najal ideid edasi arendada

Mine inimeste juurde, ole avatud ja lõbus, jää iseendaks ning paku neile oma kogemusi – nende võtetega müüb Brita ise tehtud looduskosmeetikat.

Klientide soovid tootearenduses

„Kosmeetika juurde jõudsime oma vajadustele mõeldes,“ põhjendas müügijuht Brita valdkonna valikut, „tuli talv ja kreemi või huulepalsamit oli sageli vaja.“ Tootearenduse käigus jõudsid tüdrukud edasi vannipallini, mis on väga moes, ja huulekoorijani, mille tegemiseks said nad inspiratsiooni poekosmeetikast. Peagi loodavad neiud tootenimekirja lisada ka kehakoorijaja seebi. TootejuhtAnna on see, kes firma juhatusemõtted ja klientide soovid realiseerib. „Internetist olen leidnud põhiretseptid, mida siis ise vastavalt erinevatele soovidele muudan,“ avaldas Anna ihuhooldusvahendite saamisloo. Toorained on tema sõnul täiesti looduslikud ning põhinevad erinevatel rasvadel ja õlidel: „Kasutame näiteks shea- ja kakaovõid, kastoor- ja kookosõli ning ka mesilasvaha.“

Tooted on käepärastes väikepakendites ja sildid on kui poekraami omad – selge kujunduse, logo ja realiseerimisajaga.

„Alguses oligi väga suur probleem, mille sisse meie kreemid ja palsamid panna,“ kõneles Brita tootmisprotsessis ette tulnud raskustest, „küll olid pakendid liiga suured, liiga kallist hinnaklassist või lihtsalt sobimatud. “Siin ulatas tüdrukutele oma abikäe Anna isa, kes on aidanud pakendite ja tootesiltidega, aga ka reklaamtrükistega.

Äri pole liivakast

Kosmeetikat müüvad tüdrukud laatadel. Lühikese ajaga saadud kogemused on neile juba õpetanud, millised tooted on enim nõutud ja millistele vähem ressurssi kulutada.

„Huulekoorijat tahetakse väga palju, seda valmistame nüüd juba rohkem kaasa,“ tõi müügijuht näiteks firma müügihiti.

J.B.A.A-d ootavad ees veel suur õpilasfirmade laat 14. veebruaril Kristiine ja Rocca al Mare keskuses ning esimene üle-eestiline minifirmade konkurss 15. aprillil EBSi gümnaasiumis.

„Just selle ürituse nimel timmime oma toodangut. Püüame laatade kogemuste põhjal hinnata, mis müüb hästi ja mis mitte ning mida oleks vaja rohkem toota,“ kõneles mentor Kari minifirma eesmärkidest. Oluline on tema sõnul veel see, et finantsseis oleks võistluste ajaks tasakaalus ning palgadki välja makstud. Programmi laiem eesmärk on aga ettevõtte minimudeli võrreldavus reaalse firmaga: „Kõik peab toimima päriselt. See ei saa olla liivakast, mille ümber on kõik pehme ja roosa, vaid ka keerulised nüansid peaksid olema läbi käidud.“

Ettevõtluspisik elab edasi

Arina, Brita ja Anna sooviks osa võtta veel mõnest laadast, millest üks võiks olla ka piiri taga, kuid juhendaja Krista hinnangul firma finantsseis „välislähetust“ ei võimalda.

Maikuus, kui programm lõppeb ,tuleb paraku ka firma likvideerida. Juhatuse liikmed on arutanud tulevikuplaane ja soov oma ettevõttega jätkata on nendes olulisel kohal. Küll aga seavad nad tulevaks õppeaastaks esikohale õpitulemused.

„9. klassis on koormus ikkagi suurem, tuleb oluline eksamite aeg. Seetõttu mõtlesime järgmisel aastal rohkem õpingutele keskenduda ja seejärel gümnaasiumis õpilasfirmaga edasi minna,“ lubasid tüdrukud ettevõtlusega jätkata.