Pärast tunniajalist bussisõitu olime jõudnud Frankfurtist 100 km kaugusele Bad-Marienbergi. Seal ootas meid Europahaus, kus me oma ülejäänud nädala ka veetsime. Kaks esimest päeva möödusid meil nö „jääd lõhkudes". Saime tuttavateks seal olnud serblaste, hollandlaste, sakslaste, tšehhide, poolakate ning mis seal salata ka teiste eestlastega. Kogu tutvumine käis läbi erinevate huvitavate mänguliste olukordade. Näiteks tuli meil ilma hääle kasutamiseta panna enda sünnipäevad järjekorda või tuli meil leida kõikide inimeste seast vähemalt üks, kes oskab öelda „Ma armastan sind!" viies erinevas keeles. Nii saime läbi naeru ja taibukuse üksteise kohta paremini teada.

Kui üksteist oli tundma õpitud, võisime asuda projekti põhiülesande juurde. Meile anti hulk erinevaid Euroopa Liidu teemasid ning igaüks pidi valima endale kõige rohkem huvipakkuva teema. Näiteks võis valida: „Euroopa Liit aastal 2050", „Ukraina", „Autojuhiload 16-aastaselt." Ning veel nii mõndagi. Nii moodustusid teemade kaupa rahvusvahelised grupid ning koos pidime otsustama kuidas antud küsimuse lahendame. Mõned meist kirjutasid laulu, leidus ka lühifilmitegijaid ning koomikseid.

Saksamaal olles oli meil ka piisavalt vaba aega, et seda imelist maad pisut iseseisvalt tundma õppida. Viiendal päeval viidi meid Kölni ning 23 soojakraadiga, võisime end mõnusalt ostlemas leida. Kuigi ka Kölnis oli meile antud ülesandeks küsida kohalikelt justnimelt nende samade valitud teemarubriikide kohta nende arvamust.

Juba reedesel päeval oli kahju mõelda, et järgmisel hommikul on meil võibolla viimane võimalus neid nädala jooksul kalliks saanud inimesi näha. Ometi teadsime, et kogetud elamused ja naljakad olukorrad nende inimestega ei unune meil iial. Oli rõõm selliseid inimesi kohata.

Olen väga rõõmus, et sain osa sellisest projektist. Bad-Marienberg oli oma üles ja alla vooklevate teedega maaliliselt kaunis, sain nii paljude uute ja toredate inimestega tuttavaks, keda nüüd meelsasti Eestisse ootan. Saime proovida isuäratavaid Saksa kuklikesi ja maitsvaid vorstikesi. Saime suure pagasiga teadmisi, mis tulevad meile kindlasti tulevikus kasuks. Ja väga tähtis oli hiiglaslikult suur keelepraktika, sest ilma keele oskuseta poleks saanud suhelda ja sõpradeks saada kõigi nende vahvate inimestega. Mina ja kindlasti ka kõik teised, oleme väga-väga õnnelikud, et selle nädala seal veetsime ning kindlasti ei unune see meil kunagi.