Koorküla Valgjärv peidab lõputult saladusi

 (55)
Koorküla Valgjärv peidab lõputult saladusi
Eelmise ekspeditsiooni piltidel on näha ka leide järvepõhjast.Foto: Kalle Virtaneni erakogu

Seda, et Valgamaal Hummuli vallas asuv Koorküla Valgjärv peidab endas saladusi, teab ilmselt enamik kohalikke, aga kui seda tulevad juba mitmendat korda teadlased mujalt maailmast kaema, peab asjal ikka tõsi taga olema.

Seekordse ekspeditsiooni juht, Helsingi ülikooli doktorandist allveearheoloog Kalle Virtanen ise Valgjärvega seotud legende liialt ei usu. Küll aga usub ta faktilisi leide Eesti sügavuselt seitsmenda järve põhjast (sügavaim koht 26,8 meetrit). Tänavu oli Valgjärve äärde kogunenud rahvusvaheline seltskond, kuhu kuulusid Zagrebi ülikooli teadlased, Helsingi ülikooli teadusrühm ja mõõdistusspetsialist Ilkka Partonen Metropolia ülikoolist. Eeltöös oli palju abi Tartu ülikooli doktorist Andres Tvaurist.

Kasutuses tipptehnoloogia

“Seekord keskendusime veealuste objektide dokumenteerimisele ja üles pildistamisele,” võttis Virtanen lühidalt kokku ekspeditsiooni. Selle tarbeks kasutati nii optilisi kui ka akustilisi kaameraid, et saada info nii pildis kui helis. Elektrimootoril ujuv mõõteplatvorm sisaldas endas nii GPS- seadmeid, kaameraid kui ka arvutisüsteeme, mis dokumenteerisid vee all toimuvat. “Sukeldumist tänavusel teadusotsingul ei toimunud ja püüdlus oli saada kvaliteetseid pilte järve põhjast,” sõnab Virtanen, kes enne lõpptulemuste selgumist on isegi õhinas. Kuna kasutati tipptehnoloogia viimast sõna, siis on lootust, et seekord on pildid detailirohked ja lõplik uurimisaruanne annab palju uut informatsiooni nii teadlastele kui Muinsuskaitseametile.

Soomlastel suurem huvi

Seda, et meie põhjanaabrid tunnevad suuremat huvi Valgjärve vastu kui meie teadlased, näitab selgelt ka see, et Valgjärvest on juba aastaid tagasi valminud YLE televisiooni tellitud dokumentaalfilm, mida Eesti kanalites kunagi näidatud pole. Samuti on ka järve ülitäpne kaardistamine soomlaste rida olnud.

“Aerofotod on olnud abiks järve täpsete koordinaatide paika panemiseks, et meil endilgi oleks järgmiste ekspeditsioonide tarbeks visuaalne pilt sellest, kus veealused väärtused asuvad,” selgitab Virtanen, et eelnevalt polnud see nii täpselt võimalik.

Virtanenil on soov oma töörühmaga välja töötada meetodid, kuidas uurida arheoloogilisi leide, mis asetsevad suhteliselt madalas vees, nagu seda on Valgjärves (siinkohal võrreldud merede ja ookeanidega).“Meid huvitab peamiselt see, mis sundis kunagisi asukaid ehitama nii intrigeerivaid ehitisi keset järve,” paljastab Virtanen ka edaspidise huvi Valgjärve vastu.

Sõbralikud inimesed

Ei jää Virtanenil puudu ka kiidusõnadest kohalike suhtes, kes on väga sõbralikud ja abivalmid. “Ka mina olen pärit väiksest külast Edela-Soomest ja ma tunnen ennast siinkandis nagu kodus. Eriti on mulle hinge läinud kohtumised Helmi ja Jaan Valgrega ning ühe kohaliku kalamehega, kes ei suuda ära imestada, et nii kaugelt nagu Soomest on siia tuldud,” naerab Virtanen.

Helmi Valgre, kes elab vahetult Valgjärve läheduses, on saanud ka dokumentaalfilmis oma osa. Lisaks sellele saadab Virtanen tänusõnad Terje Tekkeli ja Agu Allika suunas, kes on võõrustanud teadusmehi nende siinveedetud ajal. Virtanen ei jõua aga ära kiita siinkandi maastikku ning soovitab kõigil kohalikel ka külastada eelajaloolist pärli, mis ilmutab ennast Valgjärve kujul.

Milliseid legende Valgjärvest olete kuulnud?

Kalle Virtanen, allveearheoloog

Olen kuulnud peamiselt kahte legendi. Ühes rahva seas ringlevas jutus räägitakse sellest, et järve põhjas on mõis, mis vajus sinna, kuna mõisahärra abiellus oma tütrega. Teine populaarne lugunii Eestis kui Lätis on see, et tegu oli “lendava järvega”, mis neelas enda alla kõik hooned ja loomad neil inimestel, kes järve nime valjusti välja ütlesid. Teadlasena ei saa ma neid jutte uskuda, kuid tean, et kohalikud on veendunud, et järve põhjas on kaks suurt meest, kellest üks lõhub puid ja teine teeb sellest materjali. Samas ei tohi kunagi eellugusid alahinnata, sest leiud järve põhjast iseloomustavad hilist rauaaega ja nii mõndagi legendi. Kui aga inimesed soovivad mulle pajatada lugusid Valgjärvest, siis ma kuulan neid suure huviga.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare