Koostamisel on Prangli loodusala kaitsekorralduskava, et hoida saare loodust
Prangli loodusala koosneb Prangli maastikukaitsealast (139 ha) ja Prangli hoiualast (1112 ha). Loodusala kuulub 2004. aastast Natura 2000 kaitsealade võrgustikku. Prangli maastikukaitseala on moodustatud 1981. aastal. 1999. aastal kinnitati kaitsealal uus kaitsekord ja alaga liideti Aksi saar.
Kaitseala ülesanne on kaitsta meresaarte õrna ja omapärast loodust. Loodusalal kaitstakse elupaigatüüpidest eelkõige väikesaari, rannaniite, kukemarjanõmmesid, luiteid ja liigirikkaid madalsoid, samuti kaitsealuseid taime- ja loomaliike.
Prangli ja Aksi - kaks kaunist saart Soome lahes
Prangli ja Aksi on nagu kaks vennassaart Soome lahes. Aksi saart tuntakse ka Väike-Prangli saare nime all. Prangli moodustab koos Aksi ja Keri saarega ühtse aheliku Soome lahes. Prangli saare pindala on 6,4 km2 ja rannajoone pikkus ulatub 26,4 kilomeetrini.
Saare läänerannikul asub arvukalt neemi ja lõukaid ning rannikumeres karisid ja saarekesi. Maastikuliselt jaguneb saar kaheks: madalamaks laialdase üleujutava rannaga lääneosaks ja kuni 10 m kõrgusega luiteliseks idaosaks. Rohkesti leidub Pranglil rändrahne.
Taimkoosluste poolest on Prangli saar küllaltki vaheldusrikas. Metsadest valitsevad palu-, nõmme- ja soovikumetsad. Saare põhjaosas domineerivad kuivad nõmmerohumaad ning lääneosas rannarohumaad.
Suurimad lausalise taimkatteta liivaalad esinevad saare kirdeosas. Esineb ka mitmeid looduskaitsealused taimeliike. Kõige haruldasemaks neist on põhja-raunjalg, kuid kaitset vajavad ka roosa merikann ja mitmed käpaliste liigid.
Aksi saar asub 3 kilomeetri kaugusel Pranglist. Saare pindala on 59 hektarit. Saare kuju on piklik, umbes 3 km pikk ja 500 m lai. Aksi loodeots on kivine, kaguots liivane. Saare pind on kaetud metsade, heinamaade ja soodega, rannikul on maaliline liivarand, kiviklibused rannaalad ja liivaluited. Seda katab kadastik, kohati ka arukaasik. Saare suurima looduskaitselise väärtusega koosluseks on kukemarjanõmm.
Saarte maastikulise ilme kujunemisele on suuresti kaasa aidanud inimtegevus. Kuni XIII sajandini oli Prangli saar asustamata. 1689. aastal aga oli saarel 22 peret, kuid XX sajandi algul ulatus perede arv juba 80-90ni.
Pärast II maailmasõda oli Prangli üks väheseid saari, kus saare kogukond säilis. Kahjuks iseloomustab saart tänapäeval elanikkonna hääbumine, mis tuleneb eelkõige saare isoleeritusest mandrist ja ka töökohtade vähesusest. Prangli saare väärtus seisneb praegu eelkõige looduslikus mitmekesisuses ja kultuurilises omapäras. Oluliseks trendiks saarel on olnud põllumaade osakaalu kiire vähenemine. Tänapäeval ei ole saarel enam arvestatavaid põllumaid - vaid siin-seal võib märgata üksikuid põllulappe, kus kasvatatakse kartulit.
Loodusala loodusväärtuste kaitse korraldamine
Saarte loodusväärtusi ohustab eelkõige poollooduslike alade kinnikasvamine, kadastike, liivikute ja luitealade metsastumine. Kunagised esinduslikud rannaniidud on kattunud kõrgrohustuga ja sageli võsastunud. Prangli saarel on praegu ainult mõned veised ja mitte ühtegi lammast, hobustest rääkimata. Aksi saarel on küll kariloomad peal, kuid nende mõju kooslustele ei pruugi alati olla positiivne.
Rannaalade kinnikasvamine ei ole ainult elupaigatüübi muutumine, vaid see mõjutab kogu selle koosluse elustikku. Nii kaovad sellelt kurvitsalised ja rannaniitudele iseloomulikud taimeliigid. Pranglis on probleemiks ka külastajad, eriti need, kes kasutavad liikumiseks mootorsõidukeid ja teevad lõket suvalistes kohtades.
Nii saavad kahjustatud tallamisõrnad luitekooslused ja on suur oht metsatulekahju tekkimiseks. Loodusala valitseja Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni tellimisel on OÜ Kivirullija koostamas Prangli loodusala kaitsekorralduskava perioodiks 2014-2023. Kaitsekorralduskava on kaitstava ala kaitse korraldamiseks koostatav dokument, milles kirjeldatakse kaitsealal kaitstavaid väärtusi ning neid mõjutavaid tegureid, kavandatakse meetmeid kaitse eesmärkide saavutamiseks, tuuakse välja vajalike tööde järjestus, ajakava ning maht. Kaitsekorralduskava on edaspidi aluseks Prangli loodusala kaitsekorralduslike tegevuste rahastamisel ja elluviimisel.
Prangli loodusala kaitsekorralduskava olulisemateks ülesanneteks on kaaluda võimalusi rannaniitude, luiteala, kadastike ja kukemarjanõmmede kinnikasvamise peatamiseks. Kus looduslikud tingi mused võimaldavad, alustada ka elupaigatüüpide taastamist.
Eraldi teema on puhkajate liikumise reguleerimine ja teavitustöö. Selle eesmärgi täitmiseks on vaja kaitseala paremini tähistada ja infotahvlid paigaldada. Planeeritakse ka tegevusi, mis on seotud uuringute ja seiretega.
Kaitsekorralduskava koostamine ning selle ellurakendamine eeldab dialoogi eelkõige kohaliku elanikkonnaga, kuid ka kõikide alal tegutsevate huvigruppidega ja loomulikult kohaliku omavalitsusega. Valmiva kaitsekorralduskava tutvustamiseks korraldatakse vastav kaasamiskoosolek.
Oodatud on kõik kavaga seotud küsimused ja ettepanekud. Teade avalikustamise aja ning koha kohta ilmub maakonnalehes.
Kava koostamist koordineerib Keskkonnaameti Harju- Järva-Rapla regiooni kaitse planeerimise spetsialist Elina Einaru (tel 674 4807, e-post: elina.einaru@keskkonnaamet. ee). Kava koostaja on OÜ Kivirullija, vastutav ekspert Tiit Leito (tel 506 8401, e-post info@ tiitleito.ee).
Projekti rahastatakse „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013" ja sellest tuleneva „Elukeskkonna arendamise rakenduskava" prioriteetse suuna „Säästva keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide arendamine" meetme "Looduse mitmekesisuse säilitamine" programmi „Kaitsekorralduskavade ja liikide tegevuskavade koostamine looduse mitmekesisuse säilitamiseks" alusel Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
