Kõrge ohtlikkusega hoidla: Ministeerium peab Kukruse mäega plaani

Eurodirektiivi ajel on keskkonnaministeerium Kukruse mäe tähelepanu alla võtnud ja kavandab seal hakatuseks põhjalikke uuringuid, kirjutab Põhjarannik.

Kuna kaevandustööstuse jäätmete käitlemise eurodirektiiv kohustab liikmesriike nende territooriumil asuvates suletud võimaliku keskkonnaohuga jäätmehoidlate kohta inventarinimestikku koostama, tellis keskkonnaministeerium tunamullu ASilt Maves sellekohase uuringu. Lisaks Kukruse mäele tehti termopilte ning võeti pinnase- ja õhuproove veel paljudest teistest seesugustest jäätmehoidlatest; ainsana tunnistati neist A-kategooria ehk kõrge ohtlikkusega hoidlaks Kukruse mägi.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eegi sõnul ei anna kaevandusjäätmete käitlemise direktiiv nende hoidlate korrastamiseks tähtaega. "Aga kuna Kukruse mägi on Eestis üks ja ainuke A-kategooria hoidla, mis pealegi pole nii väga suur, siis tahame püüda selle võimalikult kiiresti ohutuks muuta. See võiks võimalik olla lähema nelja-viie aasta jooksul.

"Kukruse kaevanduses valveinsenerina töötanud Arvo Lekk meenutas kogumikus "90 aastat põlevkivi kaevandamist Eestis", et mäe tipus märgati lume sulamist juba 1965. aastal, kui kaevandus valmistus  tegevust lõpetama.

"Kui lumi külma ilmaga mäel sulas, polnud veel töötavas kaevanduses mingeid märke põlengust. Isesüttimine pole midagi uut mäeasjanduses /-/ Kukrusel levis tuli maa alla /-/ Põhjus on selles, et Kukruse mäe all on vertikaalne käik, nn šurf, mida omal ajal kasutati kaevanduse tuulutamiseks. /-/Šurfi kaudu levis tuli kaevandusse, Oleks šurf omal ajal tamponeeritud, poleks põleng kaevandusse levinud. Arvatavasti põleb kaevandus paemäe ümbruses siiamaani."

Loe pikemalt Põhjarannikust.