Täna tegutseb Eesti rakuke Tallinnas, aga olemasolev tegutsemispind hakkab kitsaks jääma. Nii otsustati rajada uus tootmishoone ja valik on hetkel langetatud Saue valla kasuks. Peamiseks otsustuskriteeriumiks oli toimiva logistikaga väljaarendatud äripiirkond. Millal n-ö kopp maasse lüüakse ja seinad kerkima hakkavad, ei julge ettevõtte juht Tõnis Pilvisto ennustada, oleneb detailplaneeringu menetlusprotsessi kiirusest, kuid optimistlik plaan näeb ette uste avamist 2015. aastal. Praegu on planeering algatatud ja kehtestamiseni loodetakse jõuda tuleval kevadel.

Kuna tegemist on väga põneva tootmisharuga, kus kombineeruvad peenmehaanika ja kõrgtehnoloogia, käsitöö ja seeriatootmine, sättis toimetaja end ettevõttesse kohvile ja püüdis aru saada, kuidas haiglaseriaalidest nähtud kurgust, kõrvast ja muudes kehaavadest sissesuunatavad kaameratega ja valgustusega vidinaid siis päriselt töötavad ja kuidas neid tehakse.

Rutiinitaluvus, ülim tähelepanuvõime ja näpuosavus

Valgete ja roheliste laudade taga istuvad keskendunud nägudega inimesed, pigem on seltskond nooremapoolne (keskmine vanus on 38 aastat, kinnitab Pilvisto), on nii naisi kui mehi (suhe on 40:60, pakub Pilvisto), kokku sadakond töötajat.

Sisekord on üsna range, töölaua taha kohvitopsi ja küpsisepakiga asja ei ole, keelatud on ka telefoniga rääkimine, töötaja tähelepanu ja fookust ei tohi miski eksitada. Iga liigutus on protokollitud, juhendid, millest töötajad lähtuvad, on lehekülgede kaupa pikad, mingit isetegevust ja algatust lubada ei saa. „See tootmisvaldkond on ilmselt kõige rohkem dokumenteeritud protsess kohe kosmosetööstuse järel," iseloomustab Tõnis Pilvisto.

Kontroll ja järelkontroll ja pisteline kontroll - need on tööprotsessi lahutamatud osad. Olemas on kohe vastavad ametkohad, kontrollijad, kelle igapäevatööks ongi kolleegide kokkupandu ülevaatus.

Karl Storzi Eesti üksus, mis muide on tegutsenud juba 1994. aastast, on keskendunud painduvate endoskoopide tootmisele. See keeruline vidin koosneb optikast, mehaanikast, elektroonikast, tarkvarast ja selle kokkupanemine eeldab väga head käelist tegevust. „Mudellistid saavad siin suurepäraselt hakkama, silmad, käed ja pea peavad koos töötama," kirjeldab tootmisjuht Elvar Laurik töötajale vajalikke kompetentse. Samas on elu näidanud, et uute inimeste värbamisel on vast kolmandik töölesoovijatest võimelised lugema ja aru saama tehnilistest juhenditest ja omavad ka peenmehaanikas vajalikku näpuosavust.

Kui näiteks Saksamaal saab sellist asja õppida, nimelt on sealsetes koolides võimalik valida kirurgiriistade mehaaniku kutse, siis Eestis toimub väljaõppe ainult töökohas.

Lisaks sajale inimesele tootmises on ettevõttes ka oma arendustiim, kes omakorda disainib algvidinaid mitmete meditsiiniseadmete valmistamiseks, mitte ainult Eestis toodetavate endoskoopide jaoks, vaid tervele Karl Storzi kontsernile.

Alternatiiv lahtisele operatsioonile

Endoskoop on optiline seade inimorganismi sisemuse vaatlemiseks.

Aga mitte ainult, seda kasutatakse ka loomade ravimises ja tööstuses raskesti ligipääsetavate kohtade vaatluseks. Meditsiinis sobivad vaatluseks kõik inimese (või looma) kehaavaused.

Härra Pilvisto näitab toimetajale inimese mao mulaaži, et endoskoobi kasutamist võimalikult ilmekaks teha. Ta suunab peenikese sondi (no nii poolesentimeetrise läbimõõduga) imiteeritud söögitoru kaudu makku. Sond ise on liikuv ja painduv ja selle sees on kaabel, mille ühes otsas on kaamera ja teine on ühendatud monitori külge.

See võimaldab maos millimeetri täpsusega üle vaadata kõik koed ja kumerused ning kuvada see reaalajas monitoriekraanile. Sondi abil saab uuringupiirkonda sisestada näiteks näpitsad, millega saab võtta koeproove, sulgeda verejookse, süstida ravimeid.

Folklooris nimetatakse seda mao sisevaatluse protseduuri mõõga neelamiseks. Pilvisto selgitab, et kuigi see ei ole inimese jaoks väga meeldiv protseduur, on see siiski talutav ja mis peaasi - alternatiiv keha füüsilisele kahjustamisele.

Firmas monteeritavate ühikute koguseid ja võimsusi ei taha Pilvisto konkretiseerida, sest: „Me ei saa rääkida ainult Eesti tütarfirmast eraldi. Seda ei saa lahutada kogu kontsernist, see on väga integreeritud struktuur." Küll aga möönab ta, et uue maja ehitamine Saue valda on ajendatud prognoosidest, et nõudlus toodetele on kasvamas.

Massiivset laienemist kohe ei toimu, aga siiski julgeb mees ennustada ka uute töökohtade loomist. „Kui laieneme, siis ei tähenda see kahekolme uue töötaja palkamist, pigem ikka personali mitmekordistamist," ütleb Pilvisto.


LISAINFO

Karl Storz Video Endoscopy Estonia OÜ
Käive 2012: 22,5 miljonit eurot
Kasum 2012: 3,1 miljonit eurot
Pikaajalisi investeeringuid: 7,4 miljonit eurot
Töötajaid: ca 160