Augu sisemuses paistis puujuurte võrgustik ja umbes pooleteisemeetrise diameetriga ruumi seinu toestas väikeste vahedega ilmselt šamott-tellistest laotud sein.

Auku uurimas käinud linnaarengu ja muinsuskaitse peaspetsialist Tõnis Padu pakkus, et auk võib olla esimese Eesti Vabariigi aegne – sellele viitasid telliste materjal ja korralik ladumisviis. “Laudkatte peal on kogu nõukogude aja muru ja pinnas olnud, selle laudkatte aeg sai nüüd otsa ja üks daam kukkus sinna sisse,” lausus ta.

Padu tunnistas, et tellised on huvitavalt laotud. Tema esimene mõte oli, et see on vana drenaažikaev. Haapsalu Veevärgi ja ka sidetehnikud käisid auku uurimas, kuid keegi seda omaks ei tunnistanud. Auk vaadati igaks juhuks metalliotsijaga üle, aga midagi ei leitud.

Padu rääkis, et üle tee vana apteegimaja otsas on maa sees linna veevärgi hüdroforiruum ning ta arvas, kaev võib olla sellega kuidagi seotud, kuid nii see pole, sest seesugusel kaevul poleks sealkandis otstarvet. “Drenaaži pole lossiplatsile tarvis, plats on nii kõrge ja kõik tänavad lähevad suunaga mere poole, midagi seal imbuda pole,” rääkis Padu, kelle sõnul leiul mingit erilist väärtust pole.

Linnakeskkonna peaspetsialist haljastuse ja heakorra alal Triin Tarv ütles, et auk täidetakse.

Loe Läänemaa uudiseid www.laanlane.ee