Korvi kalmistul täitub 85 aastat

Tutermaal, Keila-Kanama maantee ääres asuv Korvi kalmistu pühitseti 1928. aasta juulis. Tänaseks on sinna maetud 1500 inimest Harku vallast ning ka kaugemalt.

Sadakond aastat tagasi maeti Keila ümbruses kas kihelkonnakiriku või siis 19. sajandi keskel rajatud uuele alevi kalmistule. Need jäid aga kitsaks ning seepärast asutati kaks uut kalmistut. Kauaaegse kirikuõpetaja Ado Köögardali andmetel pühitseti 21. augustil 1927 Karjaküla. "Et kihelkonna teist äärt rahuldada, otsustas kirikunõukogu uue surnuaia asutada kirikumõisa ja Valingu mõisast eraldatud endisele Korvi talu maadele," kirjutas Köögardal.

Uus matmisala pühitseti 29. juulil 1928. aastal. Jumalateenistuse pidas konsistooriumi assessor, Kaarli koguduse õpetaja Artur Sommer (hiljem Soomre).

Tutermaal asuv kalmistu on kasutusel siiani. Kuni aastani 1995 alluti Keilas asunud ettevõttele Harko. Viimased 18 aastat on kalmistu eest hoolitsenud Harku vald ning tänane OÜ Strantum.

1500 maetut

"Mina tulin valda tööle aastal 1990. Eks siin oli rohkem võsa kui praegu ning kantseleihoonet ei olnud. Seda polnud ka Rannamõisas," räägib valla kalmistute vanemkorraldaja Tarmo Vaino. Rannamõisa kantselei soojaku aitas muretseda toonase Ranna sovhoosi direktor Richard Martinson.

Samuti aitas esimene vallavanem Arvo Must. Korvil on remonditud majake 1990ndate lõpust. Kantseleis võtavad vastu Vaino ning kalmistu korraldaja Kaie Salu. "Koostöös Tallinna Matusebürooga on võimalik tellida matuse korraldust. Saame võtta ühendust ka Keila või mõne muu kiriku õpetajaga," räägivad Salu ja Vaino.

Suur töö tuli sajandivahetusel teha maetute kartoteegi koostamisel. Tarmo Vaino käis läbi kõik haudade read, kirjutas üles nimed, kuupäevad ning aastanumbrid. Tänaseks on nimekiri koos. Valdavalt on kalmistule maetud Saue, Tutermaa, Kumna, Valingu ning Jõgisoo rahvast. Kuid maetud on ka Keila linna ja valla ning Paldiski elanikke.

Soome eeskujul

Uuendusena püstitati mõlemale kalmistule 1990ndate lõpus ka mälestusrist. Selle juurde saab jätta mälestusküünla nendele, kes puhkavad kaugel või sootuks teadmata hauas.

"Ühel Põhja-Soome kalmistul nägin sellist risti. Sellel seisis kiri: "Neile, kes pole siia maetud". Võtsin sealt eeskuju ning rahvas on mälestuspaiga omaks võtnud. Jõulude ajal on siin kuni sadakond küünalt," ütleb Vaino.

Samas jätkub ka muresid. Pinnas on Korvil kohati väga kehv - see on kohati vesine ning hauakaevamist segavad kivid ja paas. Seepärast eelistatakse Tarmo Vaino kinnitusel järjest rohkem urnimatust.

Kimbutab ka rahapuudus, sest enam ei korjata platside omanike käest aastatasu. Aga kulud kalmistu hoodamisele pole sugugi väikesed. "Prahivedu, muruniitmine, lumekoristus, kaevu korrashoid ning tööriistad. Eks see kõik nõuab raha. Kuid õnneks on vald väga mõistev ja aitab," ütleb Vaino.

Korvi kalmistu

• 1927. aasta suvel mõõdeti surnuaiale välja 28,458 ruutmeetrine maa-ala. Siseministeerium kinnitas uue surnuaia sama aasta 27. detsembril. Praegu on pindala kolm hektarit.
• Esimene matus toimus Korvil 1928. aasta augusti lõpus.
• Tänavust kalmistupüha peetakse pühapäeval, 9. juunil. See algab kell 14 ning teenib EELK Keila Miikaeli koguduse õpetaja Marek Roots.