Korvpallikohtunik areneb vilistades
Millised korvpallikohtuniku tasemed olemas on?
Et kohtunikuks saada, tuleb alustada põhjast ja liikuda vaikselt ülespoole. Laias laastus on Eestis neli kohtunike taset – A, B, C ja D. A kategooria on kõrgeim ja võimaldab vilistada Eesti meistriliiga mänge, B kategooria omastanud kohtunikud võivad vilistada esiliiga ning noorte kohtumisi jne.
FIBA tase on aga kõrgem ja sinna saamiseks omad süsteemid. Kui vanasti saadeti igast riigist parim kohtunik paaripäevasele seminarile, peale mille edukat läbimist omistati talle FIBA kategooria, siis nüüd toimib asi teistmoodi. Eesti Korvpalli Liit koostöös Korvpallikohtunike koguga valivad parima kandidaadi, kes seminarile saadetakse. Esimene etapp toimus Itaalias Bolognas – tuli läbida erinevad testid (teooria, füüsiline) ja korraldati väike korvpalliturniir. Iga kohtunik sai vilistada vaid ühe veerandaja, mille jooksul vaadati, kas kohtunik sobib ja tasemel, või mitte. Järgmisel etapil Türgis tuli läbida kõik samad testid, toimusid juba kõrgematasemelised mängud, kus sai vilistada tervet kohtumist. Võistlesid U 16 poiste rahvusmeeskonnad Venemaa, Bulgaaria, Iraan, Prantsusmaa, Gruusia, Sloveenia, Hiina, Saksamaa, Ukraina, Puerto-Rico, Türgi. Minul õnnestus vilistada kolme mängu, nendest kaks olid Türgi mängud, mis olid vägagi pingelised ja mida peeti rasketeks mängudeks. Kõik kolm mängu õnnestusid suurepäraselt ja negatiivset tagasisidet ei saanud.
Milliseid teste seminaril tehakse? Mida kohtuniku juures vaadatakse?
Läbida tuleb teooriatest, füüsiline test – joonejooks, meditsiiniline test – pikkus, kaal, vererõhk jne. See moodustab umbes 50% testist. Teine 50% on mängud, kuidas väljakul hakkama saad, käitud jne. Ter- Korvpallikohtunik areneb vilistades ve seminari aeg on pinge kohtunikel suur – pidevalt kritiseeritakse, jälgitakse ja hoitakse nö süte peal. Minuga koos oli seminaril 35 kohtunikku üle euroopa, neist kaks naist, ja minu teada said kõik hakkama. Kahe aasta pärast tuleb taseme kinnitamiseks kõik testid uuesti sooritada.
Kui FIBA kategooria võimaldab tegutseda kohtunikuna rahvusvahelistel võistlustel (rahvuskoondiste kvalifi katsiooni- ning EM-, MM- ja OMmängud, klubide erinevad eurosarjad), siis kui suur on reaalselt võimalus mõnele suurvõistlusele kohtunikuks saada?
Suuvõistlustele saamine oleneb mitmest erinevast tegurist. Suur osa on rahvuskoondisel – kui rahvuskoondis mängib hästi ja jõuab näiteks EM finaalturniirile, on võimalus turniirile vilistama saada ka Eesti kohtunikel. Euroopas hinnatakse kohtuniku taset tema päritolumaa järgi – mida kõrgema korvpallitasemega riik, seda paremas hinnas on kohtunikud. Eesti jaoks pole asi siiski täiesti lootusetu. Kalev Cramo ja Rock näiteks mängivad eurosarjas, kui neil seal hästi läheb, võib seeläbi ka kohtunik edasi pääseda.
Leidub aga ka erandeid, näiteks soomlane Carl Jungebrand on tuntud tugev kohtunik, kes vilistab kõikjal, kuigi Soome koondis ei ole suuri tegusid teinud. Seega on vaja ka õnne sattuda õigel ajal õigesse kohta, lisaks olla ka ise väga heas füüsilises vormis väga hea kohtunik.
Kuidas korvpallikohtuniku ameti juurde jõudsid?
Noorena sai Jaanus Väljamäe käe all mängitud pesapalli. Talviti mängisime korvpalli ka, niisama trenniks. Kord kutsus Jaanus mind, Tanelit (vend Ta nel Suslov – toim.) ja Marek Stahhovit Harjumaa noorte kohtunike seminarile. Marek ütles kohe ei, kuid meie Taneliga läksime. Algul ei saanud üldse aru, mis tegema peab. Kord trennis andis Jaanus mulle vile kätte, et vilista. Ma hoidsin vilet käes, nägin küll, et mängija tegi jooksu, ütlesin vaikselt enda ette „jooks“. Keskkooli lõpuks aga olime Taneliga juba meistrisarjas.
Korvpallivõistlusel on kohtunik see, kes kõige keskel - teda sõimavad publik, mängijad ning treenerid. Miks sulle see amet meeldib?
Ma ei teagi, miks meeldib. See on nagu sõltuvus. Kevadeks küll väsin ära ja ootan suve, aga enne sügist ei jõua jälle ära oodata, millal väljakule saab. Mida rohkem aeg edasi, seda enam tahaks rohkem pingelisi mänge vilistada – see tõstab ka kvalifikatsiooni ja arendab.
Milline on olnud kõige pingelisem mäng?
Ilmselt eelmise aasta Eesti meistrivõistluste Rakvere Tarva ja TTÜ vahelised poolfinaalid. Siis oli pinget üleval palju. Lisaks paar aastat tagasi oli Tartus mäng, kus Doronin viskas otsustava lõpuviske. Vise oli jube kõrge, kui see lõpuks sisse kukkus, oleks nagu kogu Tartu korraga kisama hakanud. Kohtunikule on tegelikult publiku vali kaasa elamine ainult hea – ei kuule, mis treenerid kisavad ja saab rahulikult oma tööd teha.
Kas on mõni treener, kellega rohkem sõnelusi olnud?
Kedagi välja tuua ei ole, neid „sõpru“ on läbi aastate mitu olnud. Eks konflikt ole mängu sisse kirjutatud. Ikka on treenereid, kel närv mängu ajal üle keeb, ja ütlemist on küll. Enamasti aga järgmisel kohtumisel tullakse juurde, surutakse kätt ja asi unustatakse.
Lisaks Timole on FIBA kohtuniku tase eestlastest veel Aare Hallikol, Mart Uuehendrikul, Andres Tobil ning Timo vennal Tanel Suslovil. FIBA komissari kategooria on Atso Matsalul. Kõige rohkema FIBA kategooriaga mehi Eestis on Keilast – kaks. Lisaks Timole ja Tanelile on Keilast korvpallikohtunikke veel. Indrek Kelement ja Rain Rannamets on mõlemad A kategooria kohtunikud ja vilistavad meistriliiga ja Balti liiga mänge. B kategooria taseme on saanud Ranno Konks.
*FIBA – Rahvusvaheline korvpalliliit
