Kose-Kõue ristteerägastikus
Esimesel korral, 2004. aastal kohalik rahvas ühinemist ei pooldanud. Mida arvatakse nüüd?
"Selle paiga oleme valinud kokkutulemiseks selle pärast, et siin toimus ka eelmisel korral ühinemisteemaline arutelu," ütles Kõue vallavanem Ott Valdma tervitussõnadeks ja tänas kõiki kohalviibijaid aktiivse huvi eest oma kodukandi tulevikku ja saatusesse.
Tõsise päeva moderaatoriks valitud Andrus Padar Kõue vallast teatas, et saalis on 69 inimest, oodata on veel aga vähemalt ühte, regionaalminister Siim-Valmar Kiislerit.
Siis asus Kose vallavanem Vello Jõgisoo meenutama, mis selle poole aastaga, mil Kose Kõuele ühinemisettepaneku tegi, ära on jõutud teha.
"Kahe valla ühinemise eesmärgiks on oma kodanikele paremate ja kvaliteetsemate teenuste osutamine. Selgitamaks võimalusi selleks, moodustasime neli töökomisjoni," ütles Vello Jõgisoo, rõhutades, et räägib kontekstis "meie", mitte "meie ja teie". Toimunud on seitse kohtumist elanikega, kokku 24 tundi, mis on üle kantud ka internetis. Arutluse teemadeks on olnud haridusküsimused, ühistranspordi korraldamine, vee- ja kanalisatsiooni hind, külaseltside liikumise korraldamine - põhiliselt kõiki elanikke puudutav temaatika.
Moderaator Andrus Padar, kes ka kõiki kohtumisi vedas, tunnistas - inimeste huvid kohtumistel on olnud seinast seina; keda huvitab see, kas asfaldiauk maja ees lapitakse kiiremini ühinenud vallas; keda aga globaalsemad küsimused - kas suurvalda liigub rohkem ettevõtlust, kuidas saavad lapsed parema hariduse: "Need arutelud on olnud väga tõsised."
Vello Jõgisoo: "Nüüd on valmimas ühinemislepingu projekt. Läbirääkimised peaksid lõppema 16.-18. novembril toimuva rahvaküsitlusega, millele peaks järgnema volikogude otsus."
Oma kogemusi oli tulnud jagama Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi, Väike-Maarja vallavolikogu esimees Olev Liblikmann ja ühinemisaegse Tapa vallavanem, tänane Saku vallavanem Kuno Rooba.
Olev Liblikmann toonitas, et Avanduse ja Väike-Maarja valla ühinemisprotsess oli kiire - natuke üle 3 kuu, kusjuures Avanduse vallavolikogu tegi ühinemisotsuse, mida rahvahääletus ei toetanud.
Tapa ühinemisprotsess oli küll pikem, kuid oma omapära oli ka seal, nimelt otsustasid Saksi valla kolm küla ühineda hoopis Kadrina vallaga.
Kuusalu-Loksa näide
Kuusalu ja Loksa valla ühinemisest 2003. aastal tõi positiivse näite kogemusi jagama kutsutud Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi.
Ühinemisett epanekut ei teinud, nagu arvata võinuks, suurem ja jõukam Kuusalu vald, vaid hoopis väiksem Loksa vald.
"Ega me kaua kaalunudki," ütles Urmas Kirti naljaga pooleks, "meie olime suurem ja jõukam peigmees, Loksa vald oli natuke vaesem, aga kaunis pruut. Loomulikult leiti, et on kasulikum koos edasi minna."
Millest ühinemiskõneluste laua taga kõnelda ei tohi, need on põhiliselt kolm teemat - tulevase omavalitsuse nimi, sümboolika ja isiklikud ambitsioonid ehk ametikohad. Need viivad peateemadest, nagu hariduse, transpordi ja sotsiaalhoolekande korraldamisest, kõrvale, põhjustavad asjata tüli ja vaidlusi.
"Mida ma pean meie eduka ühinemise eelduseks?" jätkas Kirtsi. "Me oleme olnud ajalooliselt seotud, üks kihelkond, meie elanikud lävisid teineteisega, meil oli mitmeid ühiseid teenuseid. Ja mis ehk peamine: otsustasime ühinemisel aluseks võtt a odavama pakutava teenuse hinna. See inimestele meeldis."
Ei tohi aga unustada, ütles Kirtsi, kui palju võib üks vallaametnik rahvahääletust mõjutada. Nüüd, peale ühinemist on kolmel korral tehtud elanike rahulolu uuring. Iga kord on tulemused näidanud rahulolu kasvu, kinnitas Kirtsi. "Ega "meie" tunne ei teki kohe. Emotsionaalne ühinemine, kus kõik räägivad meie vallast, tekib umbes kolme aastaga."
Urmas Kirtsi teenis oma emotsionaalse ettekandega saaliolijate tugeva aplausi.
Küsimused-vastused
"Maailm on globaliseerunud," ütles regionaalminister Kiisler omad sõnad tervituseks.
"Me ei saa tänapäeval vaadelda oma kodu või valda kui pisikest suletud ala. Meid puudutavad otseselt sündmused, mis toimuvad Kreekas või Hispaanias. Meie tegutsemispiirkond on kasvanud, kodukoha mõiste on kasvanud. Peame administratiivsed piirid sellele järele nihutama."
"Kui põhjalikult peaks enne majanduslikke analüüse tegema, kui ühinemine otsustada?" tahtis teada Kõue volikogu esimees Juri Kovalevski.
"Analüüse võib teha lõpmatuseni, aga ega kõike ikka välja ei arvuta," leidis Urmas Kirtsi. "Ka emotsioonid on tähtsad."
"Kui natuke laiemalt mõelda, siis kõik praegused toetusprojektid, rahastamisskeemid liiguvad selles suunas, et raha saab ikka see omavalitsus, kel ka endal mingi panus panna on. Suuremad saaavad igas küsimuses kõvemat häält teha," märkis Kiisler.
"Mitu valimisringkonda peaks kohalikel omavalitsuste valimistel olema, et ka pisema kandi esindajad volikogusse pääseksid?" esitas moderaator Andrus Padar paljudel rahvakoosolekutel arutluse all olnud küsimuse.
"Hirmu, et väiksem piirkond volikogus esindatud ei saa, küll olla ei tohiks. Elu on näidanud, et väiksema kandi rahvas teab kindlamalt, keda valida, suurema piirkonna valijate hääled hajuvad erinevate liitude ja erakondade vahel," arvas Kiisler.
"Aga peale otsust ühineda pole keeelatud valimistele minna ju ka endise kahe ringkonnana. See on kohalike poliitikute otsustada."
"Kui Kõue vallas on praegu tugev külaliikumine, kas siis on oht, et suures vallas see hääbub?" Sellele küsimusele oskas vastata Urmas Kirtsi: "Väidaksin pigem vastupidist. Külaseltside roll suures vallas pigem kasvab, sest keskvõim läheb inimesest kaugemale, rahvavõim tuleb seega lähemale. Ja külaseltsid teevad aktiivselt koostööd vallavalitsusega."
"Kas põhikoolide arvu vähenemine ei too kaasa haridustaseme langust?" oli veel küsimus, mis rahvale huvi pakkus.
"Viie lapse isana julgen väita, et mulle kui lapsevanemale on tähtsam see, et laps saaks hea hariduse, kui see, et ta koolitee oleks veerand tundi lühem ja ta selle aja internetis kulutaks," vastas Kiisler.
Urmas Koselt küsis: "Kas olete tulevases vallavalitsuses kohad juba ära jaganud?" Vello Jõgisoo: "Mingit kohtade jaotust pole tehtud, räägitud on ühtse valla juhtimisstruktuurist, personaliküsimusi pole arutatud."
Urmas Kirtsi: "Asjade käik näitas, et ega vallaametnike arv peale ühinemist koheselt vähenenudki. Nii et töö pärast ei maksa küll kellelgi karta. Nüüdseks, kaheksa aastat hiljem, on ametnike arv mõnevõrra väiksem, kompetents aga spetsialiseerumise võrra kõrgem. Teenused on paranenud."
Moderaator Andrus Padar tunnistas ajalehele: "Kose rahvas on ühinemisest rohkem huvitatud kui Kõue. Kõuel pole üksmeelt - väiksem huvi ühinemise vastu on Ardu kandi inimestel, kes Kosest kaugemal, ühinemise pooldajaid on aga rohkem Haiba kandis."
Siim Kiisler ütles Harju Elule: "Selles saalis valitses küll meeleolu, et inimesed on rohkem ühinemise poolt." Mida arvab kahe valla rahvas ühinemisest, see selgub 16.- 18. novembril rahvaküsitlusel.
Küsitluse otsus pole aga volikogudele siduv.
Töö käib.
___________________________________________________________
ARVAMUS
Ott Valdma
Kõue vallavanem
See ühinemiskonverents läks minu arvates väga hästi korda. Kohal oli palju rahvast, eriti vallaametnikke ja teisi, kes inimestega tihedalt suhtlevad. Kõik said tublisti targemaks.
Milline aga rahvaküsitluse tulemus on, ei julge ennustada. Kose hääletab kindlasti ülekaalukalt ühinemise poolt.
Kõues ma nii kindel ei ole. Rohkem poolt ollakse Habaja kandis, mis Kosele lähemal. Kaugemal, Ardus, nii positiivset tulemust ennustada ei julge.
Samas teeb vallavalitsus kõik, et võimalikult rohkem inimesi küsitlusel osaleks, siis on ka volikogul lihtsam otsustada.
