Kostivere mõis on vastloodud kultuurimõisa läbi uuesti elule sündinud


Kostivere mõis on vastloodud kultuurimõisa läbi uuesti elule sündinud
Kostivere kultuurimõisas savitöökunsti õpetav Margit Pärtel näitamas mõisakompleksi tutvustavat infotahvlit. Foto: Martin RitsJõelähtme Vallaleht

Kas teadsite, et Peterburi maanteest vaid kolm kilomeetrit lõuna poole, iidsel paetasandikul, õhtutuledes kaugelt paistva Kostivere aleviku keskel suurte põlispuude vaikuses, oli mõis? Ja kas teadsite, et see mõis on seal tänini alles ning on, läbi vastloodud kultuurimõisa, sündinud uuesti elule.

Tihtilugu selgub, et Kostiverest suurt midagi ei teata. Mäletatakse, et seal kusagil oli samanimeline sovhoos, aga mis oli enne, mis on praegu ja mis tuleb homme? Ei teata!

Kostivere küla tekkis omaaegse tähtsa maantee - praeguste Tallinna-Narva ja Tallinna- Tartu maanteede eelkäija äärde juba muinasajal. Küla esmamainimine ürikutes on 1241. aastast, kuid külaks kujunemine oli pikka aega enne seda. Jõelähtme metsatud paeväljad on inimestele elupaika pakkunud aastatuhandeid. Soodne asukoht ja aktiivne kaubandustee olid eelduseks, et juba 750 aastat tagasi sinna ka oma mõis koos vesiveskiga tekkis.

Ime ootuses

Sajandite jooksul on mõis vahetanud mitmeid omanikke, sealhulgas kuuludes mõnda aega isegi nunnadele ja korra ka Tallinna Toomkirikule. Esimese Eesti Vabariigi ajal oli ta riigimõis, sotsialismi ajal Kostivere sovhoosi keskus-kontor ning nüüd, taas Eesti Vabariigi ajal, kuulub Jõelähtme vallavalitsusele.

Kostivere on viimastel aastakümnetel jõudsalt igasse suunda laienenud ja mõis on jäänud ta südameks. Kuna Kostivere mõis on aegade jooksul tugevalt mõjutanud kohalikku maaelu, võib teda juba ajaloost kultuurikeskusena käsitleda ja nüüdne vallavalitsuse algatus mõisast kultuurimõis kujundada, oli igati loogiline samm minevikust tulevikku. Seda enam, et Kostiverel omaenda rahvamaja puudub.

Täna on Kostivere mõis muinsuskaitse all ning lisaks ehitusloale peab taotlema ka Muinsuskaitseameti loa, et midagi kohendada, restaureerida, remontida. Lisaks muud projektid, kooskõlastused, load, tingimused. Teadagi ei saa aga ühtki kooskõlastust kiirelt ja hoopiski mitte tasuta. Just seetõttu toimuvad mõisa renoveerimistööd väga aeglaselt ja kulukalt - peavad ju lisaks kõigele muule ka ehitusmaterjalid olema kooskõlas muinsuskaitse nõuetega.

Läbi minevikusajandite vaatavad meile puude alt vastu erinevad nii häid kui halvemaid aegu näinud kivihooned - neist enamus kahjuks kurvalt oma lootusetuna näivat lagunemissaatust ette aimates. Pärast sovhoosikorra lõppu jõuti neid hooneid mitmeti omandada ja omastada, kuid nüüdseks ei näi kusagilt uusomanikel ei korrastamis- ega ka rahastamishuvi tulema. Tõenäoliselt päästab selle mõisakompleksi oma hooneterikkusega tulevastele aegadele vaid muinasjutuline ime. Kahjuks ei tea hetkel keegi, mis on selle muinasjutu nimi.

Uus algus

Paljude teadjate ja esmajoones just Kostivere oma rahva heameeleks jätkus valla valitsusel tarmu mõisa peahoone vallale hoida. Ja täna näeb igaüks, et vald tahab olla ja oskab olla hooliv peremees. Muidugi tahame me kõik, et võimalused oleks reaalsest suuremad ja mesilasperena kihav töölistearmee lühikese ajaga selle mõisahoone keldrist katuseni, pargi väravast tagumise saaresopini klantskenaks renoveeriks. Täna on see unistus teostatav ehkki küll vaid võimalustest lähtuvate rahasüstide ning jupp-jupiti teostatavana.

24. veebruaril 2012. a. oli Kostiveres piduküllane päev - lisaks Eesti Vabariigi aasta päevale ja Jõelähtme valla 20-ndale asutamisaastapäevale avas uksed vastloodud Kostivere kultuurimõis värskelt renoveeritud ilusa saali ja paari kõrval ruumiga.

Avalindi lõikasid läbi Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja, renoveerimise korraldajatena MTÜ Kostivere Seltsi juhatuse esimees Tõnu Truumaa ja projektijuht Margit Pärtel.

Kultuurimõis sai avatud lootusega ümbruskonna kultuurielu elavdada ning vabaaja sisustamine ühtse juhtimise alla tuua. Selleks tuli leida kultuurimõisale juhataja. Uuest ja tühjast kohast alustamiseks vastasid töökuulutusele tosinajagu julget tööotsijat. Kandidaatide seast valiti välja Irina Pärila.

Tegevust jagub

Irina oli aastaid rahva kultuurikeskuse rahvakultuurispetsialist Raplamaal. Tema tööpõllule mahtus kõik, mis vähemal või rohkemal määral rahvakultuuriga seondub. Ta sai oma tööga väga hästi hakkama ja tal ei olnud mingit vajadust oma töökohta muuta. Kuid soov liikuda edasi ja pealehakkamisjulgus tõid Irina Kostiverre.

Ega päris alguses ei teadnud Jõelähtme vallas keegi täpselt, mida kultuurimõis tegema peaks ning milles seisnevad juhataja ülesanded. Alustamine käis koos loomise ja ideede seadmisega.

Loe veel

Kõige alguses oli vabariigi aastapäev, kus esines ansambel Amabile ja publiku ette astus Kostivere kultuurimõisa vastloodud segakoor. Kuust kuusse on mõisas käinud palju külalisesinejaid ja tehtud koolitusi.

Nüüd on esimene aasta lõpuveerandisse jõudnud ja kultuurimõisa tegemised nii aleviku kui valla tähelepanu all olnud ning aktiivset kaasalöömist saanud.

Enne, kui aastaarv uuega vahetub on Kostiveres mõndagi huvitavat veel kavas. Külla tulevad dirigentide Thea Paluoja ja Ave Sopp koorid, noortekeskuse neljandal sünnipäeval avame seal uue renoveeritud ruumi, tähistame advendiaega, vaatame filmi Afganistani armid ja kohtume filmi tegijatega, tulemas on ka jõulud ja aastavahetus. Sealt edasi juba uus aasta uute mõtete, tegemiste ja loodetud õnnestumistega.

Kultuurimõisa pere

Kostivere kultuurimõisa juhatab Irina Pärila, perenaine on Kersti Vaht, seenioridega tegeleb Anne Kanne ja noorsootöötaja on portugallane Joao Mendonca. Kultuurimõis on koduks mitmele kollektiivile.

Näiteringi juhendab Kersti Laanejõe, segakoori Age Imala, seenioride lauluklubi Virve Lääne ja Ahto Nurk, lastele showtantsuringi teeb Tiiu Kass, nii lastele kui täisealistele õpetab savitöökunsti Margit Pärtel ja näputöökambri juht on Kaili Raamat. Enne omaette tegutsenud Kostivere noortekeskus ja eakate päevakeskus on koondatud kultuurimõisa juhtimise alla.

Kuna Joao Mendonca otsustas naasta oma kodumaale, siis kuulutati konkurss noorsoo keskusele uue juhi leidmiseks. Uus töötaja peaks alustama veel enne aastavahetust.

2012. aastal osales Kostivere eakate lauluansambel Rukkilill Harjumaa memme-taadi peol, segakoor Jõelähtme-Kuusalu laulu- ja tantsupeol, täiskasvanute näitering Raplamaal Järvakandis harrastusteatrite suvekoolis.

Kavandades kultuurimõisa rolli ja tegevust on hea koostöö Kostivere Küla Seltsiga (Kadi Truuleht) ja Kostivere Seltsiga (Tõnu Truumaa) vaid igati kasuks tulnud. Mitmed suuremad tegemised toimuvadki koostööna.

Mitmekülgset koostööd jagub ka väljapoole oma alevikku - koos Vandjala külaga (Tiia Välk) ja Kostivere Küla Seltsiga viidi läbi I Kostivere Mõisamängud. Mõtteid on kogu nenud rohkem kui teostada jõuti - eks järgnevad aastad lisavad oma ja uut.

Laste suvine töömalev Kostivere kooli ja noortekeskuse eestvedamisel toimus osaliselt kultuurimõisa territooriumil. Sel ajal külastasid mõisa endiste sakslastest omanike järeltulijad (Saksamaalt) ja avaldasid siirast heameelt, et nende kunagine esikodu on nüüd vahepealsest unustusest taas kõigi kohalike elanike teenistusse saanud ja elule ärganud.

Ideed on oodatud

Kui mitmel pool Eestimaal püütakse kultuuri arvelt kokku hoida ning mõnel pool on rahvamajadki millekski muuks muudetud, siis Jõelähtme vallas otsustati teisiti - avati täiesti uus kultuuriasutus, mis lisaks ülalpidamis- ja korraldus kuludele vajab lisakulutusi renoveerimiseks ja püsimiseks, arengust rääkimata. Kuigi raha napib alati ja lihtsaid finantsskeeme samahästi kui polegi, on Jõelähtme vallas elanike elukeskkonna väärtushinnangud paigas.

Kultuurimõisas on omale koha leidnud MTÜ Kostivere Küla Selts, MTÜ Kostivere Selts, Eesti Post, MTÜ Kostivere Tera. Mõisa saali kasutavad Jõe lähtme muusika- ja kunstikool ning Kostivere kool. Kostivere kultuuri mõis on avatud nii oma aleviku kui kogu valla rahvale.

Kostivere kultuurimõisal on soovi koondada enda juurde veel uusi huvialasid ja vabatahtlikke tegevusi. Et need, kes tunnevad rõõmu ühistegevusest saaksid seda jagada rohkematele.

Juhataja plaanib uuel aastal käivitada mõttekoja, kuhu oodatakse kõiki teavet saama ja omaenda uusi ideid avaldama. Et minevikust tarmu leides olevikumuresid ületades jõuda homsesse ühiste soovide ja paremate lahendustega. Kostivere Kultuurimõis: www.kultuurimois.eu ja http://www.facebook.com/kultuurimois

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare