Maariol tuli asi hästi välja ja tänaseks on tal nii EM tiitel, võidud Eesti meistrivõistlustel ja Baltic Openil, üsna edukalt on ta osalenud MMil.

2001. aastal liitus Maario vibuklubiga Kajamaa Kütid. Märjamaa vallas kasvanud poiss naases perega 2009. aastal tagasi lapsepõlve kodukanti ja sellest ajast on ta Kullamaal asuva Lääne Vibuklubi liige.

Alaga saab tegeleda edukalt aastaringselt, võistlusi metsas ja maastikul korraldatakse nii äikesetormi, paukuva pakase kui rinnuni ulatuva lumega. Siiski jäävad põhitreeningud ja võistlused suveperioodi, mil praktiliselt kõik nädalavahetused on sisustatud vibulaskmisega.

Šotlanna Barbara Campbell ja Maario Hansman

Vibuhuviline pere

Kuna kogu Maario pere on vähemal või rohkemal määral vibupisikuga nakatunud, siis tihti on juhtunud, et treeningutel ja kodustel võistlustel on kaasas ka lapsed. Samuti tegeleb vibulaskmisega Maario elukaaslane.

Pere Altkülas asuvas kodumajas on lausa vibutuba, mis on sisutatud karikate, medalite, diplomite ja erineva vibuvarustusega.

Ainuüksi Maariol endal on viis erinevat vibu. Need on valmistanud vibumeistrid Eestist, Saksamaalt ja Lõuna-Aafrikast. Kõige uuem ja eksklusiivsem eksemplar, millega Maario hetkel ka laseb, ongi just Lõuna-Aafrikast.

Väga kvaliteetseid pikkvibusid ja nooli valmistatakse Pärnus ja kaubamärk Falco on vibulaskjate seas kogu maailmas väga tuntud ja tunnustatud.

Maario Hansman pikkvibuga, mis on pärit Lõuna-Aafrikast, selle valmistas Jaco Wessels, kes Lõuna-Dakotas MMil tuli kolmandale kohale

Variantiderohke ala

Vibulaskmisformaate on väga erinevaid. Näiteks siselaskmine 20 jardi kaugusel asuvatesse märklehtedesse, maastikuring määramata kaugusega märklehtedesse, maastikuring määratud kaugusega märklehtedesse (Field, Hunter, Animal) ja 3D formaat (sihtmärgiks kummiloomad) jne.

Talvel saalis lasta pole Hansmani maitse: „See on selline kuiv toksimine." Tema naudib jahilaskmist ehk 3D formaati. Seal on 3-5 km pikkusel rajal 24 või 28 märki (kummist looma), mille märgistatud kohtadesse lastakse 1-3 noolt. Mida täpsemalt südant tabada (ka seal on erineva punktiarvuga sektorid), seda enam saab punkte.

 „Tore on metsas koos sõpradega kõndida ja vahepeal vibu pingule tõmmata, mis kokku annab paraja füüsilise koormuse. See on minu kvaliteetaeg," kiidab mees oma harrastust, mille juurde kuulub pidev mõõduvõtmine.

Paremad tulemused

Esimene rahvusvahelise võistluse kogemus on tal aastast 2003, kui Soomes peeti EM. Ka Hansman otsustas osaleda, kuigi tol ajal polnud veel ei korralikku varustust ega piisavalt teadmisi. Osalemisotsus sundis kiiresti õppima, sest rahvusvahelise võistluse distantsil tuli märklehte lasta kuni 80 jardi ehk kuni 72 m kauguselt, seni oli lastud kuni 30 meetri kauguselt.

Esimesel välisvõistlusel ta küll märkimisväärset tulemust (25. koht) ei saavutanud, kuid see andis juurde kogemusi, indu ja võistlusnärvi.

Järgnesid eri tasemel võistlused. Olgu näiteks toodud vaid lühike loetelu koos tulemustega: 2006 Estonian Open I koht, 2006 Portugalis MM 8. koht, 2008 MM Yankton USA 3 D, 11. koht, 2011 Portugal EM I koht, 2013 Baltic Open I koht. Maario Hansman on ka hetkel kehtiva Eesti rekordi omanik Animal formaadis 500 punktiga ja seda juba aastast 2006.

Alati pole mees käinud võidulainel. Nüüd peab närv juba palju paremini vastu, aga ta teab, mis on selle ala harrastajate target panic ehk sihtmärgi paanika - hakkad märgi keskele sihtima, aga käsi vallandab noole enne, kui suudad selle fokusseerida.

Vahepealsetel aastatel olid enese(kindluse) otsingud, mille jooksul vahetas Hansman vibuklasse, aga jõudis eelmisel aastal jälle traditsioonilise pika vibu (long bow) juurde tagasi.

Alanud aasta tuleb sportlasele eriti kiire, sest Eestis korraldatakse WA (World Archery Association) 3D EM. Kevadel algavad kvalifikatsioonivõistlused ja Hansman loodab olla nende 18-21 Eesti võistleja hulgas, kes EMile pääsevad.

Juunis on Prantsusmaal IFAA (International Field-Archery Association) EM 3D formaadis. Kui vähegi võimalik, soovib ta augustis osaleda ka USAs Lõuna-Dakotas MMil Field formaadis. Mõistagi on ta kohal Eesti ja Balti lahtistel võistlustel. Vibuhooaja lõpetab 100 looma võistlus Leedus. Hansman on seal kolm korda võitnud, mullu jäi sama puntisummaga napilt teiseks.

Aktiivseid harrastajaid, kes Eestis 3D formaati laseb, on 50-60 ringis. Meeste pikkvibu klassis rebivad 3D laskmises Eesti tipus Läänemaa Vibuklubi liikmed Maario Hansman ja Aavo Toomla, kes on samuti Raplamaa mees ning Jaanus Tuulik Kullamaalt. Märklehte lastes on konkurente rohkem.

Vibuküttimise eestvedaja

Hansman ise jahimees ei ole, aga ta on vibuklubi Mägilased kaasasutaja. Mägilased tegutsesid selle nimel, et Eestis oleks lubatud jahipidamine vibudega. Nõusoleku saamine võttis aastaid aega, nüüd tohib väikeulukeid (nt jänes, korbas, rebane) küttida nooltega.

Klubi Mägilased asutamise üheks eesmärgiks oli propageerida 3D laskmist ja edendada vibujahti. Vastuseisjad väitsid, et see soodustab salaküttimist. Pooldajad põhjendasid, et kui salakütt laseb looma kauge maa tagant vintpüssiga, siis vibujahil peab laskmiseks pääsema loomale mõnekümne meetri kaugusele, mis omakorda annab põgenemisvõimaluse ka loomale.

Vibujahimees peab olema jahimees, läbima teooria ja tegema ära katsed, kusjuures standard on nii kõrgeks aetud, et praktiliselt kõik nooled tuleb südamesse lasta. „See pole lihtsaks tehtud, et võtad vibu ja lähed metsa loomi laskma," kinnitas Hansman. Ta teab, et paljudes riikides on vibujaht lubatud ja seda peetakse isegi humaansemaks kui püssiga laskmist.

Maario Hansman kinnitas, et liiga raske ala vibusport pole: „Tegemist on tõepoolest alaga, mis ei nõua uuelt harrastajalt erilisi eeldusi ning ei sea ei soo, vanuse ega isegi sportliku vormi piiranguid. Huvi ja sõltuvus on kerged tekkima."