Kõue mõisas kohtuvad kahe kunagise mõisaomaniku järeltulijad
19. sajandi alguses oli Kõue mõis koduks maailmakuulsale maadeuurijale Otto von Kotzebuele, kes pärast oma kolmandat ümbermaailmareisi, aastal 1832, ostis reisist alles jäänud rahade eest Kõue mõisa. Lühikese eluea tõttu jõudis ta mõisa peremees olla 14 aastat, kuid tema abikaasa Amalie ja poeg Otto Rurik Nikolai jätkasid mõisa valitsemist kuni 1906. aastani, mil Rurik isa pärandi 12 700 rubla eest Paunküla mõisaomanikule Julius von Hagemeisterile müüs. Kõue mõisast sai Paunküla mõisa kõrvalmõis, kuni vast loodud Eesti Vabariik selle 1919. aastal sundvõõrandas.
Aastakümneid tühjalt seisunud, kuid 2012. aasta suvel taas avatud mõisakompleksi taastamistöödel ammutasid uued omanikud inspiratsiooni just mõisa kirevast ajaloost. Kõue mõisa asukoht on küll Eestis, kuid hoonetesse sisenedes satuvad külalised maailma kultuuride sümbioosi. Koostöös ajaloomuuseumiga on Kõue mõisa peahoones muuhulgas eksponeeritud ka Otto von Kotzebuele kuulunud esemed. Samuti võib Kõue mõisa restorani Kaheksa Jalga seintel näha Kotzebue juhitud ümbermaailmareisidel osalenud kuulsa saksa-vene päritolu maalikunstnik Louis Chorise gravüüre.
Mõisa põhjalik ja fantaasiaküllane renoveerimine, mis eristab seda teistest omalaadsetest, on huvi äratanud ka kunagiste omanike järeltulijates. Aprillikuu viimasel nädalal peatuvad mõisas Otto von Kotzebue pojapojapojapoeg Rurik Karl Sebastian von Kotzebue abikaasaga ja Ruriku õde Dorothee von Arnim Kotzebue. Samuti Robert ja Petra Harich, kelle vanavanaisa oli Paunküla ja Kõue mõisate omanik Julius von Hagemeister.
Mõlemad perekonnad osalevad ka 26. aprillil mõisas toimuval baltisaksa õhtusöögil. KAU Baltischer Abend on Kõue mõisas toimuv ürituste sari, mille algatas 2012. aasta sügisel mõisa omanik, baltisaksa kultuuri huviline ja silmapaistva baltisaksa raamatukogu omanik Eerik-Niiles Kross. Ürituste sari sai ellu kutsutud lähtuvalt Kõue mõisa kui toimumiskoha ajaloost, mille arenguloos on baltisaksa kultuur mänginud olulist rolli ja mille olulisust Eestis soovib Kross rohkem esile tõsta.
Kõue mõisa omaniku Eerik-Niiles Krossi sõnul on tal suur au mõisa kunagiste omanike järeltulijatega kohtuda. "Olen alati soovinud, et Kõue mõis oleks koht, kus tutvustatakse Eestist pärit maadeavastajate tegusid ja Eesti kultuurilugu, mille kujunemisel on baltisakslastel olnud tähendusrikas roll," ütles Kross.
2012. aasta suvel taas avatud Kõue mõis on samaaegselt nii kunsti- ja koolituskeskus, puutumatu looduse kaitseala kui ka butiikhotell ja restoran. Tallinnast vaid pooletunnise autosõidu kaugusel asuv põhjalikult ja fantaasiaküllaselt renoveeritud ajalooline mõisakompleks on sihtkoht igaühele, kes hindab ilu ja väärtustab seiklusi. Kõue mõisas on kokku 19 eriilmelist külalistetuba, mille nimed on inspireeritud mõisa kunagise omaniku Otto von Kotzebue eluloost ja maailmarännakutest. Kõue mõisa restoranis Kaheksa Jalga mahub einestama kuni 50 külalist. Ballisaal ning multifunktsionaalne kontserdimaja sobivad ka suurte vastuvõttude, pidude, kultuuriürituste ja koolituste korraldamiseks. Kõue mõis on sage teatrietenduste ja kontsertide toimumiskoht.
