Kõue vald kasvas suureks Koseks
Endine Kose abivallavanemmaanõunik Merle Pussak vahetas vallavanema ametipostil välja Vello Jõgisoo. Pussak on sündinud 1975. aastal Tõrvas.
Ta lõpetas Tõrva Keskkooli ja 2000. aastal Eesti Maaülikooli maakorralduse erialal. Kose vallavalitsuses on Pussak töötanud 2001. aastast. Sellest ajast elab ta Kosel.
Kose ja Kõue vald on nüüd koos, kuid sisulise ühinemise nimel tuleb veel palju tööd teha. Kose Teataja käis uuel vallavanemal külas ja uuris, millised probleemid ja väljakutsed ühendvalda ees ootavad.
Mida peate suurimaks väljakutseks Kose valla juhtimisel?
Tulevikku kujundavad otsused peavad sündima aruteludes ja koostöös. Seetõtt u soovin kindlasti hõlbustada koostööd, vastastikust mõistmist ja ühistele otsustele jõudmist.
Pean oluliseks suhtuda välistesse investeeringutesse ning toetusraha kaasamisesse kui ajutisse abisse. Toetusraha peaks suunatama sellistesse objektidesse ja tegevustesse, mis pikemas perspektiivis aitavad kaasa Kose valla edaspidise toetusraha vajaduse vähendamisele ning omatulude suurenemisele.
Kas vallavalitsuse personalis on oodata muutusi?
Üldiselt mitt e, Kõue valla ametnikud ja töötajad tulevad üle Kose vallavalitsuse koosseisu. Sellega seoses on võimalik ametnike spetsialiseerumine, sest kiirelt muutuvas ajas ja muutuvate seadustega kaasas käies on see hädavajalik.
Mida plaanite teha, et ühendvald ka sisuliselt ühtne oleks?
Kose ja Kõue vald toimisid juba enne liitumist teatud küsimustes ühtsena - Kõue valla inimestele on juba ajalooliselt olnud Kose tõmbekeskuseks, sest asuvad siin ju gümnaasium, huvikoolid, kultuuriasutused, kauplused, kirik, kalmistu jne. Tugev vallakeskus on konkurentsivõimelisem, arenev ja kasvav piirkond meelitab omakorda juurde uusi tegijaid. Kindlasti kaob ära Kose ja Kõue valla omavaheline konkurents ja ühendvallas tekib tugev koostöö kõikide piirkondade vahel. Just koostööd ja kaasamist plaaningi korraldada, kasutades selleks kõiki võimalusi ja vahendeid.
Paljudes valdades on rahvaarv vähenemas, on see ka Kosel probleem? Kuidas kavatsete selle probleemiga võidelda?
Tõepoolest väheneb rahvaarv paljudes omavalitsustes, ja see on ka probleem Kose vallas. Näen ühe väga olulise valla arengu mõjutajana ett evõtlust.
Usun, et Kose vallas on soodsast geograafilisest asendist, Tallinna lähedusest ning valda läbivast Tallinna- Tartu transiidikoridorist tulenevalt võimsad eelised turismi ning tootva ja töötleva ett evõtluse arendamiseks. Vallavalitsus peab tegema koostööd ett evõtjatega ning soodustama ett evõtjate omavahelist koostööd Kose valla kui sobiva investeerimiskoha turundamisel. Niisiis võiksid võtmesõnadeks olla olemasolevate töökohtade säilitamine ja uued töökohad. Väljarände peatamiseks on vaja, et inimene tunnetaks oma kodukoha väärtust!
Mida peaks Kose vald olema nelja aasta pärast kindlasti saavutanud?
Seda, et vald nelja aasta pärast toimiks kui üks tervik, kus on tasakaalus kohalike elanike heaolu ja majanduskeskkond.
________________________________________________________________________
Siim-Valmar Kiisler
Regionaalminister
Ei ole õige eeldada, et pärast ühinemist domineerib Kose Kõue üle. Selline arvamus lähtub eeldusest justkui kahest vabatahtlikult ühineda soovinud omavalitsusest üks muutub automaatselt teise ripatsiks, kui midagi kohe ette ei võta. Kas abielludes muutub ka üks pool kohe teise ripatsiks? Ei muutu ju. Suur samm selles suunas, et Kõue piirkonna inimesed saaks oma asju edaspidi ise otsustada, ongi juba tehtud sellega, et moodustati koos Kosega üks suurem ja tugevam omavalitsus. Ühinemise tingimused lepiti kokku ühinemislepingus, mille on mõlemad pooled heaks kiitnud. Kui vaadata ka uue volikogu koosseisu, siis on mõlema kogukonna esindajad selles väga hästi esindatud ja mina loo-dan küll, et edaspidi aetakse ühist asja.
Ott Valdma
Kose vallavolikogu liige
Ühinemise poole pealt oli ja on ka praegu mitmeid küsimusi, mida erinevad seadused ette ei näe. Kindlasti oli ühinemise läbiviimisel suureks abiks Türi vallasekretäri Lii Laanemetsa nõuanded, aga ka 1. oktoobril Siseministeeriumis toimunud koolitus ühinevate omavalitsuste valla- ja linnasekretäridele. Koolitus oleks sellisel kujul tulnud kindlasti teha ühinemislepingu kirjutamise ehk reaalse ühinemisprotsesse käigus, sest osa infost oli paljudele uus. Uut infot ei tohiks aga 19 päeva enne valimisi olla.
Ühinenud vallal on ka palju finantsprobleeme, mis oli ju tegelikult ka enne ühinemist teada, millest aga kõva häälega ei tahetud rääkida. See ühinemine oli vajalik hoidmaks keskuses neid teenuseid, mis sinna kui kohalikku tõmbekeskusesse olid loodud.
Eelarve koostamine on seetõttu päris keeruline ja nõuab kompromisse.
