Kriminullid vallutasid Kiili raamatukogu edetabeli

Kui Kiili raamatukogus mullusest kokkuvõtteid tehti, selgus, et peale eesti kirjanduse tippautorite loetakse palju Põhjamaade kriminaalromaane ning vampiiri- ja fantaasialugusid.

Kui veel mõni aasta tagasi olid edetabeli tipus kõiksugu elulooraamatud, siis tundub, et nüüdseks on kiilikatel teiste inimeste elus tuhnimisest isu otsas. Endiselt on popid aga Petrone kirjastuse poolt väljaantavad Minu- sarja raamatud.

Tõusu tabelis on teinud fantaasia- ja vampiirilood. Neid ilmub palju ja neile leidub ka hulgaliselt tänulikke lugejaid. Sama võib öelda Põhjamaade autorite (Mankell, Kepler, Nesbo jt.) kriminaalromaanide kohta. Kaasa on aidanud nende populaarsusele kindlasti arvukad filmid (nt Stieg Larssoni "Millenniumi" triloogia) ja telesarjad (hiljuti ETV-s jooksnud Kurt Wallanderi lood). Eesti autoritest loeb kiilikas sama, mida mujal vabariigiski.

Näiteks Sofi Oksaneni "Puhastus" on endiselt nii populaarne, et sellele on ikka järjekord, samuti Oksaneni viimasele romaanile "Kui tuvid kadusid", ütleb Taie Saar. "Indrek Hargla Melchiori-lood, Liibanoni raamatud, Hvostovi "Sillamäe passioon", Mihkel Muti Kooparahva- raamat, Rein Raua "Rekonstruktsioon", Valdo Pandi raamat," loetleb ta populaarsustabeli tipus olevaid teoseid.

Oma andunud lugejaskond on ka eesti lastekirjanikel, sest, nagu Taie Saar ütleb, on eesti lastekirjandus praegu väga heas seisus.

Ministeerium hirmutab

Kui varasematel aastatel tekkis raamatukogule juurde palju uusi lugejaid, siis mullu olukord stabiliseerus. Lugejaid küll lisandus, aga vähem. "Eks valla elanikkond on ka stabiliseerunud," arvab raamatukogu juhataja Taie Saar. "Samas pole lugejaid ka vähemaks jäänud."

Elanike arv vallas on oluline, sest sellest on siiani sõltunud raamatukogude rahastamine riigi poolt. Kultuuriminister on mitmes intervjuus väitnud, et raamatute käibemaksusoodustust (raamatutel on see 9%, muudel teenustel 20%) pole vaja ning riik ei peaks rahvaraamatukogusid üldse toetama, et see jääks ainult omavalitsustele.

Muudatuste tegemise plaan tekitas elava arutelu ja hirmu, et väiksemad maaraamatukogud peavad uksed sulgema. Praegu siiski veel miskit muutunud pole. Raamatukogutöötajad on seisukohal, et selline rahastamisskeem peaks jätkuma, see on hästi toiminud juba 1920. aastate algusest.

"Kas järgmisel aastal muutusi toimub rahastamises, ei tea," ütleb Taie Saar. "Kultuuriministeeriumi poolt on praegu välja öeldud, et toetamist ei lõpetata."

Imeline e-raamat

Üks teema, millele kultuuriminister Rein Lang on oma sõnavõttudes tähelepanu juhtinud, on e-raamat. Ta läks lausa nii kaugele, et väitis e-raamatute müüginumbrid suuremaks kui need tegelikult on.

Kiili raamatukogu e-raamatuid praegu ei telli ega lugejatele paku. Põhjus on lihtne: kogu süsteem on läbi mõtlemata ning küsimusi on rohkem kui vastuseid. "Praegune süsteem ei võimalda registreerida e-raamatu laenutust, mis on meile tähtis," selgitab Taie Saar. "Lisaks tekitavad küsimusi autoriõigused.

Paljud tehnoloogia ja autoriõiguse ning autorihüvitise probleemid vajavad enne lahendamist."

Kiiret e-raamatu laenutamisega Kiilis pole, sest selle vastu puudub lugejate seas aktiivne huvi. "Eks see tuleb, aga omal ajal," arvab raamatukogu juhataja. "Ilukirjandus aga jääb minu arvates ikka rohkem paberile."

Erinevalt küberilmast on materiaalseid uuendusi Kiili raamatukogus lähiajal siiski oodata. "Tahame varsti panna ukse juurde tagastamiskasti nagu suuremates raamatukogudes," ütleb Taie Saar. "Siis saavad inimesed ka hilisematel tundidel raamatud ära tuua."

Teiseks plaaniks on paigaldada raamatukogu ruumidesse kohviautomaat. Sest, nagu Taie Saar ütleb, on raamatukogu heas mõttes inimestele kohtumispaik - siia lepitakse kokku kohtumisi, siin teevad inimesed bussi oodates aega parajaks.

Kuigi tegu ei saa olema kohvikuga, on ju hea, kui olemas on koht, kus saad võtta tassi kohvi ning ajalehte-ajakirja sirvida.

Kiili raamatukogus on emakeelepäeva tähistatud mitmeti: räägitud õpilastele eesti keele tähtsusest meie kultuuri säilitamisel, emakeelepäeva tekkeloost, mängitud sõnamänge jne.

Seekord olid raamatukokku emakeelepäeva tähistama kutsutud Kiili vallavalitsuse töötajad. Kuidas päev välja näeb ja mida täpsemalt tehakse, seda osalejad ei teadnud. Üllatus, üllatus...!

Tuli hakata kirjutama etteütlust. Oma tööpäevi arvutite taga veetvad ametnikud, kes vilunult klaviatuurinuppe klõbistades dokumente ja tekste koostavad, pidid seekord pastaka ja paberiga hakkama saama. Proovile tuli panna teadmised emakeelest ja meelde tuletada arusaadavalt ning kaunilt käsitsi kirjutamise oskus. Ei esimese ega teisega üldiselt probleeme ei olnud - mis kunagi hästi omandatud, seda saab vajadusel alati rakendada.

President Ilves on 2011. aasta emakeelepäeval öelnud: "Head ja rikast emakeelt kõneldes ja kirjutades teeme iga päev ühe väikese keeleteo, millest kokku kasvab ühine ja suur keeletegu - hea eesti keel". Nii võib ehk tõesti öelda, et 2013. aasta emakeelepäeval tegime me kõik koos ühe väikese keeleteo.

Taie Saar, Kiili raamatukogu juhataja