Krooniööl tantsinud Kaaratsim sai eurode tuleku eel 30-aastaseks
Nimelt rublade kroonideks vahetamisele eelnenud ööl valvas tollane juhendaja Andi Einaste turvamehena Jõgeva Maapanka ning tantsijad tulid teda rõõmustama üllatusesinemisega. Tantsimine krooniööl on vaid üks paljudest eredatest seikadest hiljuti 30. sünnipäeva tähistanud kultuurikollektiivile.
Kaaratsimi sünnipäevapidu sai teoks lumetormile Monika järgnenud laupäevaõhtul Jõgeva kultuurikeskuses. Stiililt oli see tantsijate Aino Sobaku ja Ene Lõokese eestvedamisel üles ehitatud kontsertetendusena „Säärane Kaaratsim ehk üks laadalugu“. Eestkõnelejaks laadalistele oli kutsutud lõõtsamees ja õhtujuht Heino Kose. Sünnipäevaõhtut alustati Maie Orava tantsuga „Viru mageda“. Peagi sai aga kaasa elada hoogsale tantsule “Kaaratsim”, mis ka rühmale nime andnud.
Vahepalaks kaaratsimlastele esinesid ka külalised-õnnesoovijad: tantsurühm Kevade Audrust ja Vallatud Jõõprest, mõlemad siis Pärnumaalt, Virvalised ja Nii ja Naa Põltsamaalt, Tarbatu esindus Tartust ja flamenkotrupp Gitanda Sakust. Viimases tantsib ka endine Kaaratsimi tantsija Maire Laur.
„Uues elukohas hakkasin küll lõunamaisemat rahvatantsu tantsima, kui aga juba tantsuhuvi tekkinud, ei saa sellest lahti ka ühest paigast teise elama asudes,“ ütles ta.
Tunnustavaid sõnu Kaaratsimile ütlesid Jõgeva linnapea Kalmer Lain, maavanem Viktor Svjatõšev, Jõgeva kultuurikeskuse juhataja Airi Rütter jpt. Kultuuriminister Laine Jänese aukirja andis üle Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt, kelle sõnul on Kaaratsimi pikaajalised teened eesti rahvakultuuri traditsioonide hoidmisel ja edasiarendamisel hindamatud.
Segarühm Kaaratsim on esinenud paljudes Eestimaa paikades ja raja tagagi ning jõudnud isegi festivalile Pariisi. Kõige tihedamalt seostub kultuuriühenduse möödanik, tänapäev ja tulevik aga ikka Jõgevaga. Paljuski tänase Jõgeva kultuurikeskuse juhataja Airi Rütteri eestvedamisel ja taganttõukamisel (auto ja kraanajuhtide hulgast värbas ta meestantsijaid mehhaniseerimisbaasi värava juures lausa kell 6 hommikul) sündinud Kaaratsim tuli esimest korda kokku 1980. aasta 11. detsembril Liiva tn 6 maja keldris, kus tavaliselt tennist mängiti. „Jõgeval oleme esinenud väga erinevates paikades: kõige valgema suveöö pidustustel KEK-i elamurajoonis, kruusaaugu ääres, spordikeskuse Virtus ja linnavalitsusehoone ees, raudteejaamas esimese rongi Jõgevale saabumise aastapäeval ja kõige rohkem usutavasti kultuurikeskuses, kus ka harjutamas käime,“ rääkis Malle Pügi, kes alustas tantsimist ansamblis 1984. aastal. Staažikaim liige on rühmas aga Aleksander Lõoke.
„Tantsisin algul Kaaratsimi noorterühmas, kuid pärast selle laialiminekut tulin üle põhikoosseisu. Esinemistest on kõige eredamalt meelde jäänud viimane suur tantsupidu Tallinnas. Samuti tantsib rühmas mu abikaasa Agle ja neid paare, kes paarid ka eraelus, on praegu kokku kolm,“ rääkis Jõgeva linnavalitsuse IT-spetsialist Veigo Mandre, kes segarahvatantsurühmale Kaaratsim ka kodulehte koostab.
Kauaaegne tantsija ja juhendaja (koos Siiri Einastega) Andi Einaste peab igati märkimisväärseks Kaaratsimi Eesti taasiseseisvumise ajal tehtud otsust iseseisvalt tegutsema hakata.
„Umbes pool aastat enne KEK-i lõppu asutasime kodanike vaba ühenduse ehk tänapäeva mõistes mittetulundusühingu, muutudes iseseisvaks juriidiliseks isikuks, kellele oli võimalus üle anda rühma vara: rahvariided jms. Minu arvates on mittetulundusühinguna eksisteerimise vorm taidluskollektiivile ainuõige. Mõistagi kaasnevad sellega raskused, kuid väheneb oht ühepäevaliblikaks saada ja tugevneb eesmärgitunnetus.“
Juubelipidustused seljataga, jätkab staažikas rühm vapralt harjutamist.
„Meie suurejoonelisemad ja huvitavamad esinemised algaval aastal on usutavasti Jõgeva kultuurimaja 50. aastapäeva tähistamisel ja linna staadionil toimuval Eesti Naiste Tantsupeol, mida aitavad sisustada nii meie tantsupaarid kui ka mehed üksinda,“ rääkis Malle Pügi.
