Krundiomanike ühing asus ise asju ajama: puntrasse jooksnud arendus ehitati lõpuni
Vastsel ühingul õnnestus ühendada arendajate käes olnud taristu osad: teekinnistud, haljasalad, autonoomne ÜVK võrk ja tänavavalgustus. Ei ole tarvis lennukat fantaasiat kirjeldamaks sündmusi, mis võinuks aset leida teistsuguse arengu korral. Õigupoolest oleme ju kõik üleriigilistest ajalehtedest lugenud arendajate ja elanike konfliktidest, vee sulgemisest ja teede müügist lõunamaalastele ning sellega kaasnevast sageli kosmilisest tasuootusest.
Gordioni sõlm
Elanike koondumine, koos järgnevate tehingutega, lõi puntrasse jooksnud arenduse lõpuni ehitamise võimaluse. Korraldasime teede projekteerimise, projekt on vallas hoiul ning ootab ellurakendamist. Autonoomse ÜVK võrgu andsime üle Kiili KVH-le. Eeldatavalt saab sellest ülevallalise võrgu osa ÜVK jätkuarenduses, mis toob trassid Kiilist Lähtse kaudu Nabalasse, tagades vajaliku tuletõrjeveevõtu süsteemi. Hinnanguliselt kasvas Kiili KVH müügitulu Rätsepa klientide lisandumisega ca 25 000 euro võrra aastas, kui kindlasti tõusid ka kulud.
Tänavavalgustuse elektrikulu asus 2009. a vahetunud vallavalitsus kompenseerima 50% ulatuses, tehes seda kuni 2012. a lõpuni, mil MTÜ Rätsepa Infra jõudis viimaks pooleliolnud tänavavalgustuse projekteerimis- ja ehitustöödega lõviosas ühele poole. 2013. a paigaldasime puuduvad 20 posti ning 2014. a kavandame väiksemahulist laiendust viie posti ulatuses. Kui plaanitu saab teoks, kujuneb peamiselt ühinguliikmete (neid on 65) rahaliseks panuseks avaliku tänavavalgustuse ehitusse ca 6300 eurot. Valla panus on sellest mõistagi suurem, perioodi 2014-2017 põhiküsimuseks aga jääb teedeehitus.
Kes keda toetab?
Ühinguliikmed on korduvalt väljendanud, et asjad, millega Rätsepas tegeleme, on avalikud, mitte meie eralõbu. Nii jaotab ka seadus, et avalikud ülesanded täidetakse maksudel baseeruvast vallaeelarvest ja eraasju ajab igaüks omavahenditest. Järelikult on olemuslikult võimatu käsitleda valda kui Rätsepa teede ja tänavavalgustuse ehituse toetajat. Samas näitavad viie aasta jooksul elluviidud projektid, et inimesed pole praktikas keeldunud täiendavast panustamisest avalikesse asjadesse koos vallaga. Nii sõltub mõnes mõttes silmavaatest, kas vald toetab meid või meie toetame hoopis valda tema ülesannetes.
Sõlm väljendub piltlikult mitmete, tihti ristuvate huvide summas. Tõmbad ühest otsast, hakkab kuskil pigistama, harutad teiselt poolt, aga märkad siis, et lõpp läheb veelgi enam sassi. Legendijärgne lahendus peitus lihtsas, kuid samas osaliste aktsepteeritud metoodikas.
Nii kergliiklus- kui sõidutee osas ootame uuelt vallavõimult eelkõige selgust. Pikka osalistega läbiarutatud plaani, mille järgi oma samme seada. Meie ettepanek on, et seni Kiilist Rätsepa sissesõiduni kulgevat kergliiklusteed pikendataks Nabalani läbi Rätsepa, nii tuleb lühem ja odavam. Ka olemasolev projekt on selleks osaliselt kasutatav.
Sammhaaval edasi
Kuid mida arvavad näiteks Nabala elanikud? Sõidutee osas paneme ette kaasata alanud kolmepoolsetele läbirääkimistele ka elurajooni ümberkaudsed maaomanikest põllumajandustootjad. Sest küsimus pole pelgalt näiteks teetruubi panekus, vaid ka vee ärajuhtimises põllult teetruubi juurde ning sealt edasi. Kas maaharijad on omalt poolt selleks valmis?
Ühing nägi lühikeses ajaloos omi tumedaid päevi, mil pidime endalt küsima, kas üheskoos saab üldse jätkata. Vaatamata üksikutele loobujatele tuleb kõiki liikmeid tunnustada selle eest, et saavutasime sammhaaval seatud väiksemad eesmärgid, justkui nende raskete aastate kiuste, ega kaotanud silmist ühist sihti. Ja need, kes täna nimetavad meid halvustavalt "põllupealseteks", tuletagu võrdluseks meelde, et 19. sajandi lõpus oli hõreda puistuga Nõmmel kõigest 50 maja.
