Raamatu 3 peatükis on ajaloolase Kalev Jaago uurimus Läänemaa matusepaikadest aastatel 1228 -1772, matustest maakirikutesse ja kirikuaedadesse XVII-XVIII sajandil ja Luterlikust matusekultuurist. Peatüki kokkuvõtvas osas mainib autor, et 1788. a. maeti Kullamaa kirikusse Koluvere lossis salapäraselt surnud Württembergi printsess ja „... 1857 aastal on printsess ümber matetud tema kodumaale".

Kuna eelpool mainitud ümbermatmise fakt kordub nii mitmeski varasemas, sama teemat käsitlevas kirjutises ja artiklis, hakkasin huvi tundma, kuhu siis printsess maetud on.

Württembergi printsessi, Auguste Caroline Friederike Luise, neiupõlve nimega Braunschweig - Wolfenbüttel eluaastad olid 3.XII 1764 - 14. IX 1788.

Kõik tema isapoolsed vanemad ja vanavanemad olid Braunschweigi hertsogiriigi ja Preisi kuningriigi valitsejad. Tolleaegne Saksamaa jagunes suhteliselt väikesteks hertsogi -, vürsti - ja kuningriikideks, kus elanike arv ühe riigi kohta võis olla isegi alla paarisaja tuhande. Printsessi üks kuulsamaid ja ajaloos tuntumaid isapoolseid sugulasi oli Preisimaa kuningas Friedrich Suur. Ehk on huvitav teada, et printsessi vanaonu, seesama Friedrich Suur, oli eduka riigijuhtimise kõrval ka kirglik muusikasõber ja heal tasemel flöödimängija. Teadaolevalt külastas 1746. a 7. mail Johann Sebastian Bach kuninga Friedrich Suure õukonda Podstamis. Nimetatud sündmus oli kõrgpunkte Bachi eluloos ja tema audients kuninga juurde on mitmes meistri elulookäsitluses üksikasjalikult ära toodud. Toon siinjuures katke Bachi külaskäigu kirjeldusest kuninga juurde „Tema Maiesteedile anti teada, et kapellmeister Bach on saabunud ja ootab eestoas. Tema Maiesteet andis isikliku käsu viivitamatult ta sisse kutsuda ja kui Bach saabus, astus Tema Maiesteet (ikka seesama printsessi vanaonu Friedrich Suur ) nn. forte ja piano (klaveri) juurde ning suvatses ilma eelneva ettevalmistuseta esitada kapellmeistrile teema (meloodi), mida too pidi mängima fuugavormis (fuuga - mitmehäälne muusikateos). Ülalnimetatud kapellmeister sooritas selle nii õnnestunud moel, et mitte üksnes Tema Maiesteet ei avaldanud armulikult oma head meelt, vaid ka kõik muud kohalviibijad olid vaimustuses. Härra Bach leidis talle esitatud teema olevat nii erakordselt kauni, et kavatses sellest kirjutada tõelise heliteose ja lasta selle hiljem vaskplaadile graveerida. „Eelmainitud printsessi vanaonu poolt mängitud teemal komponeeris Johann Sebastian Bach 1747 septembris muusikatüki, mis koosneb 2 fuugast, sonaadist flöödile, viiulile ja bassile ning neljast kaanonist ja kannab tänaseni pealkirja „Muusikaline ohver".

Printsessi õde, vend, isa ja kõik isapoolsed sugulased on maetud Braunschweigi ja Podstami Toomkirikusse Saksamaal. Nende seas Auguste Carolinet ei ole.

Printsesi ema ja emapoolsed vanavanemad pärinevad kõik Inglismaa kuningate sugupuust ja on maetud Westminsteri katedraali Londonis ja Windsori Püha Georgie kabelisse. Nende seas Auguste Carolinet samuti ei ole.

27. oktoobril 1780.a. abiellub Auguste Caroline tulevase Württembergi kuninga, prints Friedrich Wilhelm Karl von Württembergiga. Olgu mainitud, et prints Friedrich Wilhelm Karli õde oli Vene tsaari Paul I abikaasa ja tulevase tsaari Aleksander I ema.

Printsessi abikaasa ja kõik tema mehepoolsed vanemad ning vanavanemad olid Württembergi kuningriigi valitsejad ja on maetud Württemberi Ludwigsburgi lossikirikusse Saksamaal. Auguste Caroline viimast puhkepaika sealt ei leia.

Abielust Württembergi kuningaga sündisid printsessil pojad Friedrich Wilhelm, kellest sai peale isa surma Württemberi kuningas, Paul Karl Friedrich, ning tütred Friederike Katharine Sophie, tulevane Westphaleni kuninganna, Prantsusmaa keisri Napoleon I noorema venna naine ja Sophie Dorothea, kes suri lapsena.

Kõik printsessi lapsed on maetud Württembergi Ludwigsburgi lossikirikusse, ainult vanem poeg Wilhelm I koos laste ja abikaasaga, kelleks oli vene tsaar Paul I tütar ja tulevase tsaari Aleksander I õde, on maetud Württembergi mausoleumi. Ka sealt ei leia printsessi ümbermatmise jälgi.

Sellest teekonnast ja Saksamaalt saadud järelpärimiste vastustest julgen järeldada, et printsessi põrm on endiselt oma viimases puhkepaigas, Kullamaa kirikus ja kirjutised arvamustega printsessi ümbermatmisest kodumaale on pisut liialdatud.

NB: Württembergi printsessi elukäigust võib põhjalikumalt lugeda Harald von Tolli raamatust „Prinzesin Auguste von Württemberg, gestroben auf Schloss Lodhe in Estland 1788" (raamat asub Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu „Baltica" osakonnas), 1932. a. ilmunud C. Wehmi raamatust „Koluvere loss enne ja nüüd", Läänemaa Muuseumi kodulehelt, Ants Heina raamatust „Koluvere" ja Kullamaa valla kodulehelt.