Kui palju kurja teeme aastavahetuse tulevärgiga keskkonnale?
Eesti Keskkonnauuringute Keskuse õhukvaliteedi juhtimise osakonna juhataja Erik Teinemaa sõnul põhjustab pürotehniliste toodete kasutamine kahtlemata õhusaastet, kuid arvesse tuleb võtta, kas selline keskkonnaprobleem riivab avalikku huvi rohkem või vähem, kui ilutulestiku kasutamise piiramine. Uusaastaööl tõusevad peente osakeste (tahmaosakesed, põlemata püssirohi jne), vingugaasi ja vääveldioksiidi tasemed võrreldes tavapärasega mõningal määral. Siiski ei ületata välisõhu seirejaamades nende ainete piirväärtuseid. Peente osakeste tase on lühiajaliselt küllalt kõrge, kuid piirväärtus on ööpäeva keskmine.
„Õhusaastet põhjustavad ka näiteks kütmine puiduga ja transpordis kasutatavate sisepõlemismootorite heitgaasid. Kuna need toimuvad pidevalt, on võrreldes ilutulestikega tekkivate saasteainete kogused oluliselt suuremad. Samuti võib lühiajaliste õhusaastajatena nimetada jaanipäeva, jüriöö ja maipühade lõkkeid – ka nendel päevadel registreerivad Eesti välisõhu seirejaamad peente ja eriti peente osakeste kõrgendatud tasemeid,” võrdleb Teinemaa.
Peente osakeste ja gaasiliste saasteainete mõjust problemaatilisemaks hindab ta teatud metallide sadestumist, mis ilutulestikuga kaasneb. Mõningate metallide, nagu näiteks strontsium, baarium, liitium, vask, soolasid kasutatakse ilutulestikele eri värvuse andmiseks. Otseselt neid koguseid uuritud ei ole, samas tavapärase seire käigus ei ole nende mõjud välja tulnud. Neist keskkonnale kõige ohtlikumad on vaseühendid.
Küsimusele, kas ilutulestikul võib olla kahjulikku mõju ka inimeste tervisele vastab Teinemaa, et suitsu sissehingamine ei ole kindlasti kasulik, kuid kuna tegu on väga lühiajalise kokkupuutega, siis tervel inimesel ei kaasne sellega koheseid tervisemõjusid. Astmaatikutel või muude terviseprobleemide käes kannatavatel inimestel võib selline kokkupuude peente osakeste kõrge tasemega esile kutsuda astmahooge või süvendada muid sümptomeid.
Kindlasti võib aastavahetuse ilutulestikuga kaasnevaks probleemiks pidada ka pürotehnika pakenditest tekkivat prügi, mida peomeeleolus inimesed ei vaevu alati enda järelt kokku korjama.
