Kuidas ära tunda puude ja põõsaste ohtlikke kahjustajaid?
Lisaks ameti korraldatud seirele kutsume üles kõiki inimesi pöörama tähelepanu nii oma aias kui ka pargis või tee ääres kasvavatele puudele, põõsastele avastamaks soovimatuid ohtlikke haigusi ja kahjustajaid. Üheks kõige ohtlikumaks viljapuude haiguseks on bakterpõletik, ladinakeelse nimega Erwinia amylovora. Tegemist on bakterhaigusega, mis levib tuule, vihma, putukate ja saastunud taimse materjaliga ning kahjustab õuna- ja pirnipuid, samuti pihlakat, tuhkpuud, viirpuud, ebaküdooniat jt.
Viljapuu bakterpõletiku kahjustus sarnaneb tulekahjustusega – õied, lehed ja viljad muutuvad esmalt hallikasroheliseks, siis pruuniks, kuid ei varise. Tüvele ja okstele võivad tekkida koorehaavandid. Koor vajub veidi sisse ja võib rebeneda, koorealune puit on punakas. Väga iseloomulikuks tunnuseks on haigestunud võrsete tippude kõverdumine 180 kraadi allapoole ehk nn karjusekepi sümptom. Tugevama nakkuse korral võib haigestunud taimeosadest erituda ka piimvalgeid või kreemikaid (kollakaid) bakterilima tilku. Silmaga on haiguse kindlakstegemine peaaegu võimatu, kuna haigussümptomid sarnanevad teiste puudele tekkida võivate kahjustustega ning seetõttu on haiguse esinemiskahtlusel vajalik laboratoorne määramine. Viljapuu-bakterpõletik tekitab suurt majanduslikku kahju just puukoolides ja tootmisaedades, sest haigusesse nakatunud taimed tuleb hävitada. Samuti on ka mujal looduses tuvastatud kahjustuskollete ainsaks likvideerimise võimaluseks haigestunud taimede hävitamine. Selle ohtliku haiguse esmaleid tuvastati Eestis 2012. aasta ning tänu radikaalsetele tõrjemeetmetele õnnestus toona tuvastatud kahjustuskolded likvideerida. Järgmistel aastatel monitooringu käigus uusi leide tuvastatud ei ole ning Eesti on jätkuvalt viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstav piirkond. Eristaatus tähendab, et teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest on lubatud sisse tuua ainult neid peremeestaimi, mis on pärit haigusest vabast piirkonnast. Kindlasti ei anna vahepealsed aastad, mil uusi leide Eestis ei ole tuvastatud, põhjust rahulikult hingata - Põllumajandusameti poolt läbiviidav monitooring ning Eestisse sissetoodud peremeestaimede kontroll jätkuvad.
Eesti loodusesõpru on pannud viimasel ajal muretsema tõsiasi, et ka põhjamaine külm kliima ei suuda meid kaitsta selliste kahjustajate eest, mis pärit kaugetelt maadelt, märksa soojema kliimaga aladelt. Näidet ei pea otsima kaugelt – 2015. aasta sügisel avastati Lõuna-Soomes Vantaas aasia siku levikukolle.
Tegemist on Hiinast pärit ohtliku lehtpuude kahjustajaga, mis oli tõenäoliselt jõudnud Soome puidust pakkematerjaliga, mida kasutati graniitkivide transportimiseks. Puidust pakkematerjal, mida ei ole nõuetekohaselt töödeldud, võib endas sisaldada ohtlikke puidukahjurite vastseid või muid taimekahjustajaid. Sihtkohta jõudes võib soodsate tingimuste korral puidust pakkematerjalist väljuda juba kahjuri valmik, mis on võimeline edasi loodusesse lendama.
Aasia siku mardikas ei lenda pikki vahemaid - esimest korda loodusesse jõudes võib ta toitumiseks ja munemiseks valida kõige lähema lehtpuu, mille lehed ja noored võrsed on talle sobilikud. Enim ohus¬tatud puuliigid on kask, vaher, harilik hobukastan, haab, pap¬pel, paju, pihlakas, pärn, saar, jalakas, lepp.
Kõige suuremaid kahjustusi tekitavadki kuni 5 sentimeetri pikkused puu sees elavad jalutud vast-sed, mis munadest arenevad. Vastsed närivad puutüves ula¬tuslikke käike, mille tulemusel oksad kuivavad, murduvad ja lõpuks kogu puu sureb. Täis¬kasvanud mardikas on 2,5-3,5 sentimeetrit pikk ning musta selja peal on valged laigud. Tundlad on kehast pikemad.
Mardikas muneb puukoor¬de näritud avasse ehk mune¬mislehtrisse ja putuka areng munast elus mardikani võib külmemas kliimas kesta kuni neli aastat. Üheks silmatorkavaks märgiks puu saastumisest on umbes üks sentimeeter läbimõõdu suuru¬sega ava, mille kaudu täiskas¬vanuks saanud mardikas puust väljub.
Kahjuri elutegevusest ja puu saastumise ulatusest saab tegeliku pildi alles siis, kui see maha võtta ja tükkideks saagida. Kõik aasia sikuga saastunud ja saastumistunnustega lehtpuud tuleb kahjustuskolde likvideerimiseks hävitada. Põllumajandusamet viib aasia siku monitooringut läbi koostöös Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaametiga. Ohtliku lehtpuu kahjustaja avastamisele Eestis saavad aidata kaasa ka kõik inimesed, kes liiguvad looduses või kes oma töö tõttu puutuvad kokku Hiinast ja teistest Aasia riikidest meile saabunud puidust pakkematerjaliga. Viljapuu-bakterpõletiku haigustunnuste ja aasia siku või tema kahjustuste leidmisel tuleb sellest teavitada koheselt Põllumajandusameti taimetervise ja aianduse osakonda tel 671 2641 või 671 2657, e-post: taimetervis@pma.agri.ee või maakonna keskuse taimetervise peaspetsialisti.
