Kuidas hoida hundid söönud ja lambad terved ehk rasketest valikutest
Kuigi on juba räägitud ka majanduse taaselavnemisest, siis need oodatavad positiivsed muudatused jõuavad Tapa valla ühisesse rahakotti viivitusega. Seega – 2011. aasta eelarve koostamisel peame pigem arvestama sellega, et paremaks eriti olukord ei lähe. Hea uudis on see, et ilmselt hullemaks ka mitte. Siiski tuleb esile tuua asjaolu, et võrreldes 2008. aasta kaheksa kuuga on valla põhiline tuluallikas – üksikisiku tulumaks – vähenenud 8,6 miljonit krooni. Tuletan ka meelde, et käesoleva aasta vallaeelarve maht on ligi 127 miljonit krooni. See on päris suur summa ning üksikisiku lõikes tundub, et raha on piisavalt. Tegelikult tuleb selle summa eest osutada vallal oma elanikele vajalikke teenuseid (haridus, sotsiaalhoolekanne, kultuur, transport, teehoole jpm) ning täita ka juba varem võetud kohustused. Valla eelarves on paar miljonit krooni, mille abil saab teostada pisiremonte valla asutustes või allasutustes ning vahetada inventari. Suuremate tööde jaoks peaks vald ja mittetulundusühingud või sihtasutused tegema tõhusamat koostööd, et valda tuua väljastpoolt raha juurde.
Mina olengi riik, mina olengi Tapa vald
Samas koorub vestlustest inimestega välja, et kohe ja kiiresti oleks vaja rohkem koole, lasteaedu (uusi ja remontida vanu), spordihooneid, kergliiklusteid, mänguväljakuid ja palju muudki – täitmaks kõiki neid soove peaks vald leidma investeeringuteks raha 500 miljonit krooni. Tegelik olukord võimaldab otse ja ilma toetusteta investeerida paar miljonit krooni aastas. Ometi pole olukord lootusetu – mina näen võimalust aktiivsemas kodanikuühiskonnas, kes kasutab maksimaalselt ära Euroopa Liidu ja riiklikku projektiraha ning vald abistaks omafinantseeringuga. Nii oleks see investeeringuraha kasutatud kõige aktiivsemalt. Kes jääb hätta vajalike fondide leidmisel või projektikirjutamisel, siis saame vallamajas selles osas abistada. Ka on projektikirjutamine praegustele töötutele, kuid ettevõtlikele inimestele, võimalus oma sissetulekut suurendada.
Sageli tundub, et külaseltsidel ja MTÜdel napib pädevust, millised võimed ja võimalused neil endil kodukoha paremaks muutmisel ära teha on. Seepärast palun kõigil neil kolmanda sektori tegevusgruppidel, kes tahaksid oma kaasarääkimise võimalustest rohkem teada saada, sellest märku anda – ehk on jäänud projektide kirjutamine tõesti teadmiste nappuse ja väheste kogemuste taha? Julgustan taaskord kõiki oma mõtteid vormistama – vallavalitsusele on juba mõned seltsid oma mõtteid tutvustanud ning need on olnud ka teostamist ja toetamist väärt.
Kokkuvõtteks ütlen veelkord, et kui tahame teha ka investeeringuid, mitte lihtsalt vallaeelarvet „ ära süüa“, peame olema valmis mõningateks ohverdusteks, peame mõningaid kulusid vähendama. Väga tõsiselt tuleb kõigis asutustes vaadata üle personalivajadus ja tööd efektiivsemalt korraldada. Milleks iseenda raha tuulde loopida?
Tapa valla hariduselust
Tapa vallavalitsusele on laekunud Lehtse kooli arengukava. 14. septembril toimunud vallavalitsuse istungil arutati seda kava informatsioonina. See kava on märkimisväärne, kuna esimest korda on selgelt välja öeldud ka koolipoolsed soovid, mis on vallavalitsuse jaoks väga tähtis, sest seni justkui oodati, et keegi kuskilt kõrgelt otsustaks ära, mis edasi saama hakkab. Nüüd aga on võetud ohjad oma tuleviku üle otsustamisel enda kätte, mis on ka õige. Suurim muudatus, mida arengukava ette näeb, on lasteaia rühmade viimine Pruuna mõisa. Kui see on Lehtse kandi elanike kindel soov, et nii läheks siis tulebki seda hakata ellu viima. Võib-olla kõik päris hästi ei ole en- dale selgeks teinud, et mis seoses sellega muutub nii Lehtse kooli kui ka lapsevanemate jaoks. Lisaks kolimise otsusele on ka tarvis välja arvutada, mida see ülekolimine tähendab, palju on kokkuhoidu hiljem ülalpidamiskuludes, kuidas korraldatakse laste transport lasteaeda ja tagasi (autoliikluse tihenemine; kuidas viivad oma lapsed lasteaeda need pered kellel autot ei ole jpm).
Kõik need andmed peaks olema analüüsi osa, siis on lihtsam otsustada. Põhjalikult läbi mõeldud ja arvutatud arengukava on eelduseks rahastamisotsustel, sest suuri investeeringuid ju emotsioonide (lihtsalt teeme nii ja kõik) baasil ei tehta. Vähemalt ei tohiks teha. Soovin arengukava koostajatele jõudu, olete olnud tublid ning usun, et konstruktiivne kriitika on see, mida te vallavalitsustelt ootate. Me ei ole ükskõiksed, vastupidi – tahame, et arengukava oleks võimalikest parim.
Iseenesega olemise aeg
Kui enne oli juttu projektikirjutamisest kui võimalusest oma majanduslikku olukorda parandada, siis ka kõigile neile, kes kirjatööst suuremat ei hooli, on andnud see sügis metsas võimaluse tuua nii mõnigi lisakroon pere eelarvesse. Ka see on ettevõtlikkus ja oluliselt parem kui käed rüpes istuda ning kurta, et keegi ei aita ega hooli. Ka igast väljapääsmatust olukorrast on väljapääs – ise tuleb teha esimene samm ja siis on ka keegi, kes ulatab õlekõrre, millest kinni haarata.
Seene-ja marjametsas käies ning samal ajal iseendaga olles ja mõtteid mõlgutades ärge unustage peatset õpetajate päeva! Kel võimalus – helistage oma esimesele klassijuhatajale või saatke õnnitlused viimasele õpetajale. Miks ka mitte võtta õpetajate päeva pisut laiemalt ning viia lilleõis või kingitus oma vanematele või vanavanematele – on nad ju meie esimesed õpetajad…