“Ostes kodu Kelvingi külas, ostad elustiili. See on paik peredele. Siin on lasteaed, kolm mänguväljakut, rularada ja-ramp, rannavolle-, jalgpalli ja korvpalliväljak. Metsatukast leiad merevaatega jalutus- ja jooksurajad /…/. Küla on kolmest küljest metsaga ümbritsetud, neljas piirneb merega. /…/privaatse ranna ja oma sadamaga Kelvingis on elu täpselt nagu kuurordis.“ Sedasi kiidab üks kinnisvaraportaal praegu võimalusi, mille majaostja Rohuneeme ja Leppneeme vahel asuvas noores rannakülas Kelvingis n-ö priilt kätte saab.

Kuulutus ei liialda. Kiitmata jäid veel küla terviklik ilme ja kaunis haljastus: oktoobris on Kelvingi liigirikkad aiad ja ühiskasutuses haljasalad uskumatult värvikad ja ilusti hooldatud. Ei teagi teist küla, kus oleks nii palju haljasalasid ja kus peatänavaid ääristaksid püramiidtammed ja pihlakad. Eesti Vabariigi president tunnustas Kauni Kodu konkursil Kelvingit juba 2006.aastal Harjumaa kaunima külana. Muret ei ole siin ka kanalisatsiooni, vee, valgustuse, kõnniteede ja tänavatega – kõik need on korralikult tehtud. Küla keskel üllatab võõrast torniga külamaja: selle alumisel korral on lasteaed, ülal kokkusaamise-ja noorte ruumid.

Külavanem näitab maja tutvustades, kuidas trepikotta annab ära paigutada lauad ja pingid, mille äärde mahub suveürituste aegu vabalt 150 inimest. Just külamaja juurest kõik nüüdseks 21-aastases Kelvingis algaski. 1993. aastal olid siin segi keeratud tühermaa, Vene piirivalve väe lasketiir ja tulejuhtimistorn.

Viimsi esimese vallavanemana teab külavanem Lindemann väga hästi, kui keerukas oli taotleda siinne 36,6 ha valla munitsipaalmaaks: kaitseminister Hain Rebas leidis, et siin võiks olla koertekasvandus ja lasketiir, asi õnnestus alles teisel valitsuse istungil tänu Mart Laari ja Marju Lauristini toetusele. Torniga maja ostis küla vallalt 1996. aastal ära ja tegi oma tarbeks korda.

Tiirutame Kelvingi tänavail, vaatame üle randa rajatud puhkealad, spordi- ja mänguplatsid (suuremalt jaolt on need valminud 2005. aastal), mille jaoks vald maa tasuta rendile andis ja mille pärast küla ka mõne elanikuga edukalt kohut käis. Siis põikame uhkesse sadamasse, kus viimane kai valmis tänavu. Sadam on rajatud asjast huvitatud elanike sissemaksete ja PRIA toetusega, MTÜ Kelvingi Paadisadam moodustati 1997. aastal.

Kalavõrgud on meres ja siin elab kaks luigeperet. Sadamat aitavad tutvustada Henno Mõtus ja Andres Riomar. Nad kiidavad, et tuulte suhtes hästi paigutatud sadam on Avo Freibachi elutöö. Kui tuul hulluks läheb, tullakse Leppneemest siia tuulevarju. Kelvingi on valla suurim väikelaevasadam, kaatriga oled siit 1,5 tunniga Helsingis. Kohti on u 50 alusele, pooli neist kasutavad oma küla elanikud, teised on renditud. Viimati sai sadamakoha maadlustreener Henn Põlluaas.

Ehitaja taustaga Lindemann rõhutab, et Kelvingi külas pole tegu tavalise kinnisvaraarendusega, kõik oluline on siin elanikel endale ja oma raha eest tehtud. Uut elurajooni hakkas rajama rentnike ühistu,1996. aastal nimetati see ümberMTÜ-ks Kelvingi Tehnovõrgud. Ala detailplaneeringutegi Nord-Projekt. Puurkaevud puuris Keila Geoloogia, kanalisatsioonitrassid ehitas AS Amak, elektriliinid ja alajaamad AS Jakoteks ja AS RT Viimsi Elekter. Ühiseid asju on aja jooksul muidugi ka täiendatud-parandatud: näiteks 2011.aastal paigaldas AS Schöttli Keskkonnatehnika puurkaevpumplatele veetöötlusseadmed.

“See sõi ära meie säästud, aga joome oma puhast vett,” kinnitab Lindemann.

Kõik krundid on välja ostetud ja majad ehitatud just sellise projekti järgi, nagu omanikule meeldib. Mõni kinnistu on ka Kelvingis juba 2–3 korda omanikku vahetanud, elu sunnil inimesed ikka liiguvad.
Külavanem on siin elanud algusest peale. “Mina tulin metsastja metsa tahtsin lõpuks ka tagasi jõuda,” põhjendab Lindemann Kelvingisse kodu ehitamist. Kodukülast rääkides korduvadki tema jutus alatasa sõnad mets ja lapsed.

Mille üle Te Kelvingi külas uhkust tunnete?

“Kelvingi uhkus on inimesed. Meil elab 162 peret ja õige mitme rahvuse esindajaid. Üks inimene ei tee midagi. Küla areng on meeskonnatöö. Mu ümber on palju aitajaid. Kaks lähemat abilist on Henno Mõtus ning noorte ja lastetööd suunav Merilyn Tõnisalu. Ilus haljastus on Marika Luksi ja perekond Kalamäe töö. Ühiskasutuses haljasalasid niidavad Aleksander Peresada ja Lauri Lugu, tehnikat remondib Raivo Pavlov. Kelvingi külal on ka liikmemaks: 5 eurot kuus, sedasi saabki niitmise raha. Külale on ilusad trükised teinud perekond Maide. Vähemalt kümmet meie küla peret on kas president või peaminister tunnustanud kauni kodu eest.

Sellest toetusest, mis vald küladele annab, kulutame suurema jao jaanipäevale. Tähtsad külaüritused on veel lipu heiskamisega vabariigi aastapäev, muinastulede öö ja päkapikkudega jõuluhommik lastele, kes lasteaias ei käi. Alates 50. sünnipäevast peame kõiki elanikke meeles 5 ja 0-ga lõppevatel sünnipäevadel. Tänavu 8. juulil oli meie rannas Eesti-Saksa tantsupidu, meie Leigaritel oli külas Gesekese linna tantsurühm. Mõne nädala eest saime lõpuks bussipeatuse Reinu tee äärest külamaja juurde, lapsed pääsevad nüüd ohutult lasteaeda ja koju.

Eriliselt teeb rõõmu see, et oleme koos Rohuneeme rahvaga suutnud alles hoida Rohuneeme metsa. Meie oleme ajutised, loodus peab jääma. Kelvingi lastel on oma kodumets ja lasteaia õue kostab linnulaul. Metsa kaitsel on eestvedaja olnud Rohuneeme akadeemikust külavanem Jüri Martin. Praegu kogungi allkirju toetusavaldusele, millega tahan esitada Jüri Martini valla aukodaniku nimetuse kandidaadiks.”

Millised on küla lähema aja plaanid? Mis Kelvingis elades muret teeb?

“Suure külakiige võll on vaja välja vahetada, sellega saame ise hakkama. Leaderi programmile teeme just taotlust, et saaks jaanitule platsi lähedale veel ühe laste mängukoha. Leaderi ja valla toega tahame lähiaastail ehitada külale ka väikese laululava. Järgmise aasta plaanides on sadevee drenaaži remont Eha tee ja Sambliku teelõigul.

Kõige hullem asi, mille pärast oleme asju ajanud ja vallavalitsusega 2007. aastast saadik kirju vahetanud, on Reinu tee rekonstrueerimine ja selle projekti kaasajastamine. (Asitõendina on Lindemannil see kirjavahetus muidugi kaasas ja kohe käepärast). Lootsime, et see töö algab järgmisel aastal. Nüüd kuulsin, et lükkub jälle edasi.”

Külavanemal saab aeg otsa. Ta peab minema Muuga haisu koosolekule kaasa rääkima ja pärast seda veel ühte oma küla “neiut” 80. sünnipäeva puhul lilleõie ja raamatuga tervitama. Lindemannil oli suvel südameoperatsioon ja aastaid on tal endal varsti sama palju turjal. Tema ennast ei hoia, ütleb hoopis: “Ega vana koera uuele rajale ei painuta ega hirmuta.”

Sopp Kelvingi sadamast.

Fakte Kelvingist

Esimene pere kolis Kelvingisse 1993. aastal ja sai siis hakkama ilma elektrita. Väidetavalt ei ole ükski torm külas veel elektrit ära võtnud.

Küla sai õnnistuse 2003.ja Kelvingi lipp 2008. aastal.

2005. aastal võitis Kelvingi Harjumaa Omavalitsuse Liidu konkursil Ilus küla I koha. Aasta hiljem järgnes EV presidendi tunnustus Kauni kodu konkursil.

2008. aastal sai Ants-Hembo Lindemann Viimsi valla ja Kelvingi küla arendamise eest valla aukodanikuks. Kelvingi nimi on tuletis äraveetud saarekese rootsipärasest nimetusest, algul oli siin hoopis Rohuneeme ja Leppneeme liitmisel saadud, kuid tähenduseta Rohulepa.